Mine sisu juurde

Kärbla mõis

Allikas: Vikipeedia

Kärbla mõis (saksa keeles Kerwel) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal[1].

1816. aastal eraldati mõisast Räägu mõis, mis aja jooksul kujunes peamõisaks, jättes Kärbla kõrvalmõisa rolli. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa territoorium Lääne maakonda Lääne-Nigula valda.

Von Aderkase suguvõsa vapp

Kärbla mõisa on esmamainitud 1511. aastal kui selle senine omanik Johan Aderkas müüs mõisa koos selle juurde kuuluva veski ja 9 adramaa suuruse talumaaga 2800 Riia marga eest Arent (VI) Aderkasile. Mõisa omanik oli olnud juba Johani isa Jürgen Aderkas. 1518 müüs Johan Arent Aderkasile ka 6 adramaa suuruse Koela mõisa koos nelja taluga, kes ühendas selle oma Kärbla mõisaga. Enne 1517 oli Koela mõis kuulunud Peter von Hoesedenile.[2]

Arent Aderkasi käest päris mõisa 1524. aastal tema poeg, hilisem Läänemaa stiftifoogt Claus (III) Aderkas. 1575 päris mõisa Clausi poeg Claus (IV) Aderkas ja 1589 viimase pojad Magnus (I) ja Arent (X) Aderkas.[3]

1663 oli mõisa valdajaks Arenti poeg, meeskohtunik Arent (XI) Aderkas, kes suri 1689. aastal. 1690 päris mõisa Arenti surnud poja Johann Friedrich Aderkasi tütred Sophia Elisabeth ja Maria Gerdruta Aderkasid. 1691 pantis Fabian von Tiesenhausen, kui Sophia ja Maria kasuisa ja eestkostja, mõisa assessor Wilhelm Christoph von Rehbinderile, kelle abikaasa oli ühtlasi Maria ja Sophia isa õde Barbara Sophie Aderkas.[2]

1688. aastal oli mõisal kaks vesiveskit ja kõrts Tallinna-Haapsalu tee ääres. Mõisa alla kuulusid Koela, Piilamaa ja Kõrgemäe külad 28 taluga (kokku 67,5 adramaad).[4]

Rehbinderid, Mohrenschildid ja Traubenbergid

[muuda | muuda lähteteksti]
Von Mohrenschildti suguvõsa vapp

1703. aastal surnud Wilhelm Christoph von Rehbinderi käest liikus mõis edasi tema pojale, meeskohtunik major Karl Reinhold von Rehbinderile ja tema käest 1720 omakorda edasi tema pojale Georg Johann von Rehbinderile.[2][5]

1750. aastatel läks mõis avaliku müügi teel edasi Karl Gustav von Mohrenschildtile, kelle käest liikus see omakorda edasi tema venna major Woldemar Georg von Mohrenschildti (suri 1785) ja hiljem tema abikaasa Anna Elisabeth von Mohrenschildti (sündinud krahvinna Mellin) valdusse. 1787 müüs Anna Elisabeth mõisa koos selle juurde kuuluva Räägu karjamõisaga 20 000 rubla eest oma väimehele major Johann Heinrich von Traubenbergile. 1797 pärisid Kärbla ja Räägu Johann Heinrichi lesk Catharina Charlotte Natalie von Traubenberg (sünd von Mohrenschildt) ja tema kasulapsed.[2]

1816 liikus mõis pärandvarana edasi Catharina (suri 1809) lastele, Paul Friedrich von Traubenbergile ja Marie Elisabeth von Vogdtile (sündinud von Traubenberg), kes jagasid senini ühtse mõisa kaheks eraldiseisvaks, Kärbla ja Räägu mõisaks. Kärbla mõisa valdajaks sai Paul Friedrich von Traubenberg ning Räägu valdajaks Marie Elisabeth von Vogdti abikaasa Paul Peter Johann von Vogdt. Paul Friedrich von Traubenbergi pärijaks oli Karoline Juliane von Traubenberg (sündinud paruness von Fersen), kes müüs 1822 mõisa Sophie von Vogdtile (sündinud von Traubenberg).[2]

1829 omandas mõisa pandiõiguse 7500 hõberubla eest avalikul müügil 10 aastaks meeskohtunik Berend Robert von Mohrenschildt. 1835 loovutas Berend pandi edasi oma pojale Alexander Berend Heinrich von Mohrenschildtile, kes kinnistas mõisa 1839. aastal oma pärusomandiks. 1843 kinnistati tema nimele ka Räägu mõis.[2]

1865 omandas Kärbla ja Räägu mõisa 50 000 hõberubla eest kaardiväe eruleitnant Ernst Berend Theodor von Ramm ning müüs need 1879. aastal 55 000 hõberubla eest edasi Nikolai von Baggehuffwudtile.[2]

Mõisa likvideerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

1895 omandas Kärbla ja Räägu mõisa 50 000 rubla eest meditsiinidoktor Hans Otto von Wilcken, kes ühendas Kärbla Räägu mõisaga. Siit edasi kuulus Kärbla Räägu mõisa alla. 1902 päris Hans Otto valdused tema lesk Maria von Wilcken (sündinud Franck), müües Räägu (koos endise Kärblaga) kohe edasi tsiviilinsener Richard Baderile. 1905. aastal läks sama valdus oksjoni teel tagasi Maria von Wilckeni kätte. 1909 omandas Räägu mõisa 60 000 rubla eest Benno von Wedel. 1914 omandas Räägu koos Auaste mõisaga Benno naise õde Hildegard Marie Elisabeth paruness Stackelberg. 1917 omandas mõisa kolleegiumi registraator Rudolf Krupp, kes oli mõisa viimaseks valdajaks enne selle riigistamist 1919. aastal.[6]

Mõisa valdajad

[muuda | muuda lähteteksti]
Suguvõsa Omanik Märkused
von Aderkas Jürgen Aderkas
Johan Aderkas (eelmise poeg)
Arent (VI) Aderkas ostulepingud 1511, 1518
Claus (III) Aderkas (eelmise poeg) pärimine 1524
Claus (IV) Aderkas (eelmise poeg) pärimine 1575
Magnus Aderkas

Arent (X) Aderkas (eelmise pojad)

pärimine 1589
Arent (XI) Aderkas (eelmise poeg)
Sophia Elisabeth Aderkas

Maria Gerdruta Aderkas (eelmise pojatütred)

pärimine 1690
von Rehbinder Wilhelm Christoph von Rehbinder pandileping 1691
Karl Reinhold von Rehbinderi (eelmise poeg) pärimine 1703
Georg Johann von Rehbinder (eelmise poeg) pärimine 1720
von Mohrenschildt Karl Gustav von Mohrenschild ostuleping 1750.ndad
Woldemar Georg von Mohrenschildt (eelmise vend)
Anna Elisabeth von Mohrenschildt (sündinud von Mellin) pärimine 1785
von Traubenberg Johann Heinrich von Traubenberg (eelmise väimees) ostuleping 1787
Catharina Charlotte Natalie von Traubenberg (sündinud von Mohrenschildt)(eelmise abikaasa) pärimine 1797
Paul Friedrich von Traubenberg (eelmise poeg) pärimine 1816
Karoline Juliane von Traubenberg (sündinud paruness von Fersen)(eelmise abikaasa) pärimine 1820
Sophie von Vogdt (sündinud von Traubenberg) ostuleping 1822
von Mohrenschildt Berend Robert von Mohrenschildt pandileping 1829
Alexander Berend Heinrich von Mohrenschildt (eelmise poeg) loovutamine 1835, pärusomandiks kinnitamine 1839
von Ramm Ernst Berend Theodor von Ramm ostuleping 1865
von Baggehuffwudt Nikolai von Baggehuffwudt ostuleping 1879
von Wilcken Hans Otto von Wilcken ostuleping 1895
  1. "Lääne-Nigula kihelkonna mõisad". Eesti mõisaportaal. Vaadatud 02.03.2019.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "Kärbla mõis". Rahvusarhiivi kinnistute register. Vaadatud 02.03.2019.
  3. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil 1, 1: Livland. Görlitz. 1929. Lk 394-415.
  4. Läänemaa adramaarevisjon, 1686-1689. Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1.2.941, lk 638
  5. Stackelberg, Otto Magnus von (1931). Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1. Görlitz. Lk 202.
  6. "Räägu mõis". Rahvusarhiivi kinnistute register. Vaadatud 02.03.2019.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]