Juuksevärvus

Inimese loomulik juuksevärvus sõltub melaniini, täpsemalt kahe pigmendi eumelaniini ja feomelaniini sisalduse määrast juuksekarva korteksis^[1].

Eumelaniini sisaldus annab mustad ja pruunid naturaalsed juuksetoonid.
Feomelaniini sisaldus määrab punased ja kollased/blondid naturaalsed juuksetoonid.

Kõik loomulikud juuksetoonid on nende pigmentide sisalduse ja suhte tulemus^[1]. Kui pigment puudub täielikult, on juuksed kahvatut ebamäärast värvi (esineb albinismi puhul).

Pigmendid

Juuksevärvuse geneetiline alus on keerukas ja veel täielikult selgitamata. Juuksevärvust reguleeriv DNA arvatakse olevat tihedalt seotud inimese üldist pigmentatsiooni määravaga. Üks 2011. aasta uurimus identifitseeris 13 DNA variatsiooni kokku 11 geenis, mis võivad määrata kandja juuksevärvust^[2].

Juustele annavad värvi kaks pigmenti, must või pruun eumelaniin ja punakaspruun või punakaskollane feomelaniin, mida mõlemat sünteesivad melanotsüüdid^[3]. Melanotsüütides muudetakse türosiin L-dihüdroksüfenüülalaniiniks (DOPA) ja seejärel L-dopakinooniks, millest kordamööda sünteesitakse kas eumelaniin või feomelaniin^[4].

Erinevad juuksevärvused tekivad nende kahe pigmendi koguste varieerumisel inimpopulatsioonis, kusjuures eurooplaste hulgas on enim eri variante, sama varieeruvus kehtib üldise pigmentatsiooni kohta^[5]. Lisaks võivad juuksevärvust mõjutada muud geneetilised ja keskkonnategurid. Näiteks võib melanokortiini 1 retseptori (MC1R) mutatsioon anda punased või pruunikaspunased juuksed^[6] Ultraviolettkiirgus võib juukseid kahjustada ja muuta nende pigmentatsiooni^[7]. Ultraviolettkiirgus vallandab teatud ühendite sünteesi, mille tulemuseks on eumelaniini tootmise kasv. Enamasti on UV-kiirguse allikaks päike ja seetõttu on ekvaatorile lähemal paiknevates inimpopulatsioonides reeglina tumedamad juuksed^[4], sest eumelaniinil on ka paremini valguse eest kaitsvad omadused kui feomelaniinil^[8].

Feomelaniin värvib juuksed oranžiks ja punaseks. Eumelaniin, millel on kaks vormi, pruun ja must, määrab juuksevärvuse tumeduse^[8]. Suurem musta eumelaniini sisaldus annab mustema värvusega juuksed ja pruuni eumelaniini ülekaal pruunimad juuksed. Iga inimese juustes on teatud kogus mõlemat pigmenti. Mustades ja pruunides juustes on üle 95% melaniinist eumelaniin. Suuremas suhtelises koguses feomelaniini on leitud blondides ja punastes juustes^[8], ku see moodustab umbes kolmandiku kogu melaniinikogusest. Kui must eumelaniin puudub üldse, saadakse maasikablond. Heleblondides juustes on väike kogus pruuni eumelaniini ja must eumelaniin puudub täielikult^[4].