Juhan Leinberg

Juhan Leinberg, tuntud ka kui prohvet Maltsvet, (14. september (vkj)/ 26. september 1812 Liusvere – 28. august (16. august) 1885 Pruuna) oli eesti talupoeg, karismaatiline usutegelane, maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht.

Lapsepõlv ja noorus

Ta sündis Järvamaal Norra mõisa Liusvere küla Käni-Hansu talus usklike vanemate pojana. Tema haridus piirdus koduõpetuse ja külakooliga.

Noore mehena siirdus ta Järva-Jaani Einmanni mõisa, kus asus pidama Maltsveti talu, mille järgi sai ka hilisemaks eluks püsima jäänud hüüdnime Maltsveti Juhan. Hea ärivaistuga mehena vahetas ta mitu korda ametit, töötades Amblast Jõelähtmeni möldri, kõrtsmiku ja hobuseparisnikuna. 1848. aastal asus Leinberg Tallinna, kus ostis kaks maja Tartu maanteel Torupilli kõrtsi lähedal. Järgmised neli aastat oli ta Tiigiveski möldri jahupoes müüja.

Usuline ärkamine

1852. aastal külmetushaiguse tagajärjel ägeda jooksvahaigusega tõvevoodisse jäänud Leinberg andis tõotuse paranemise järel äritegevusest loobuda ja hoopis pühakirja õpetama hakata. 1854. aastal müüs ta oma majad Tallinnas ja naasis Järvamaale, kus hakkas mitmel pool palvetunde pidama. Ta jäi elama Paidesse, kuid liikus ringi Ambla, Koeru, Järva-Jaani ja Järva-Madise kihelkonnas, kus kutsus inimesi üles meeleparandusele enne peatselt saabuvat viimset kohtupäeva.

Maltsvetlaste usuliikumine

Pikemalt artiklis Maltsvetlased

Vastuolud vennastekogudustega viisid 1858. aastal poliitilises kihutustöös süüdistatud Leinbergi arreteerimiseni. 1859. aastal Leinberg vabastati, sest tema usulised vaated leiti pühakirja ja luteri usu tõekspidamistega kooskõlas olevat. Leinberg määrati adrakohtuniku v. Tritthoffi ja pastor Eduard Ahrensi erilise valve alla vallakooliõpetajaks Kuusallu, kus ta konflikt luteriusu peavoolulistega jätkus. Leinbergi karismaatiline stiil ning konflikt võimudega, kes rahva silmis temast jagu saada ei suutnud, leidsid tema sõnumile palju poolehoidjaid. 1860. aastaks oli tema jüngritest Kuusalu kihelkonnas ja Järvamaal tekkinud 300 meeltparandanud perekonnast koosnenud maltsvetlaste sekt.

1860. aastal sündis nüüd juba prohvet Maltsvetina tuntud Leinbergil mõte oma poolehoidjatega Krimmi sõja järel Türki lahkunud tatarlastest Krimmis vabanenud maadele välja rännata. Sama aasta oktoobris kuulutas Rannamõisa naisprohvet Miina Reining suure hulga maltsvetlaste ees, et jumal on saatnud prohvet Maltsveti tema rahvast tõotatud maale viima. Mõisnikevastane apokalüptiline kuulutus levis kulutulena. 1861. jaanuaris andis keiser maltsvetlaste saadikutele loa Krimmi ümber asuda ning juba veebruaris sõitis Leinberg oma vennapoja Gustav Maltsiga maakuulajatena Perekoppi. Prohvet ise jäi Krimmi paigale, kuid tema vennapoeg naasis Eestisse ümberasujate järele.

Samal ajal oli mitusada innukamat maltsvetlast kogunenud Tallinna lähistele Lasnamäele laagrisse "valget laeva" ootama, mis nad Krimmi oleks pidanud viima, kuni 1861. aasta juunis politsei nad laiali ajas.

1861. aasta novembris osalesid maltsvetlased talupoegade vastuhakkudes Albus ja Ahulas.

1862. aasta kevadel jõudsid 700 maltsvetlast Krimmi, kuid pettusid tõotatud maas. Ka Juhan Leinbergi enda usuline ind oli selleks ajaks vaibunud. Ta hoidis ennast järgijatest eemale ning hakkas jälle äriga tegelema. 1865. aastal naasis ta perekonna juurde Eestisse.

Hilisem elu

Umbes 1867. aastal ostis Leinberg Paidesse maja. Ta pidas Kirna vallas ka talu ning kauples kariloomade ja viljaga. Ehkki karismaatilise prohvetina Leinberg enam ei esinenud, oli ta usulembelise jutlustajana tuntud ka hiljem. Elu viimased kolm aastat, 1884–1886 elas Juhan Leinberg Ambla kihelkonnas Pruunal. Ta on maetud Paide Reopalu kalmistule.

Prohvet Maltsvet kirjanduses ja kunstis

Juhan Leinberg on Eduard Vilde ajaloolise romaani "Prohvet Maltsvet" (1905–1908) prototüüp. Romaanil põhinevad raadiokuuldemäng "Prohvet Maltsvet" (1965) ja Eesti Draamateatri samanimeline lavastus (1984). Romaani on originaaldramatiseeringu alusel lavastanud ka Ingomar Vihmar (Kukenoosi viljakuivatis Albus, 2013).

Välislingid

Tutvustus: Leinberg, Juhan 1812–1885
Juhan Leinberg Eesti biograafilises andmebaasis ISIK