Mine sisu juurde

Joonas Hellerma

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Joonas Hellerma 2021. aasta Kirjandustänava festivalil

Joonas Hellerma (sündinud 22. novembril 1984[1]) on eesti kultuuriajakirjanik.

ETV saate "Plekktrumm" tegijana on ta üks Eesti tippsaatejuhte, kes on pälvinud tunnustust nii silmapaistva arutlus- ja intervjueerimisoskuse ning selge keelekasutuse kui ka oma kultuuriteemaliste esseede eest.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Joonas Hellerma on lõpetanud 2006. aastal Tallinna Ülikooli cum laude filmi- ja videokunsti erialal.

2009. aastal sai ta magistrikraadi filosoofias (magistritöö "Elu fenomen. Vaates Martin Heideggeri loengusse Aristotelese fenomenoloogilised interpretatsioonid. Sissejuhatus fenomenoloogilisse uurimisse", juhendaja Tõnu Viik). Samal aastal astus doktoriõppesse. Filosoofia alal on ta end täiendanud Berliini Humboldti ülikoolis (2011–2012).[2]

Töö ja looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Joonas Hellerma on alates 2005. aastast töötanud Eesti Televisioonis toimetajana. Lisaks ETV kultuurisaadetele on ta toimetanud Vikerraadio ja Klassikaraadio saateid, sealhulgas "Ööülikooli" loenguid.

Aastatel 2005–2010 oli ta kultuurisaate "OP!" kaastoimetaja (2005. aastal koos Margot Visnapi ja 2006. aastast koos Mariina Mälguga).[3]

Tema kui autori ja saatejuhi esimene täispikk saade oli portreesaade "Tähelaev" loodusemees Fred Jüssist, mis läks eetrisse 16. aprillil 2006.[4] 2010. aastal oli Hellerma üks "Pöffihundi" saadete kaassaatejuhte.[5]

Alates 2012. aastast toimetas ta peamiselt muusikasaadet "MI", tegi saatele üksikuid intervjuulõike ja oli vahel ka terve saate saatejuht.[3] 2013. ja 2014. aastal oli ta mitme "Jüri Üdi klubi" saatejuht.[6] See kujunes ettevalmistuseks saatesarjale "Plekktrumm", mille esimene saade läks eetrisse 22. septembril 2014.[7]

Alates 2014. aastast on Hellerma olnud üks Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontserdi teleülekande põhisaatejuhte.[8]

"Plekktrumm"

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2014. aastast on Joonas Hellerma firmamärgiks olnud filosoofiliste intervjuudega kultuurisaatesari "Plekktrumm" (toimetaja Hedi Rosma). Saate keskmes on kultuuris tegutsevate inimeste mõttemaailm ja nende suhe ühiskonnaga.[9] Saatesarja formaadi ja detailide väljatöötamise etapis sai Hellerma oma sõnul head nõu eeskätt Margus Saarelt, professionaalset nõu andis ka Marko Reikop.[10] 2023. aasta hilissügise seisuga oli ta selles saatesarjas teinud ligi 300 intervjuud.[11]

2016. aastal pälvis saade Eesti Kultuuri Koja konkursi Kultuuri Tegu 2016 peaauhinna.[9]

2020. ja 2021. aastal tegi ta lisaks "Plekktrummi" põhisaadetele kuueosalise erisaatesarja "Plekktrummi raamatud", kus iga arutlussaade keskendus ühele aktuaalsele teemale, mille aluseks olid väärt teosed eesti kirjandusest, värsketest tõlkeraamatutest või esseistikast.[12]

"ÖÖ-TV" ja intervjueerimiskunst

[muuda | muuda lähteteksti]

ETV 2020. aasta "ÖÖ-TV-s" pühendas Joonas Hellerma enda käsutusse saadud pooltunni intervjueerimiskunstile, tehes kummarduse eeskätt telelegend Urmas Otile ja tema 138 saatest koosnenud intervjuusaadete sarjale "Carte Blanche". Tänu Hellerma huvile ja jõupingutustele jõudis üle aastakümnete taas eetrisse rariteetseid katkendeid tolle sarja legendaarsetest intervjuudest, mida ERR-i arhiivis enam pole, kuid mille koopiad on säilinud Urmas Oti isiklikus arhiivis VHS-videotena, ning ajaloolisi kaadreid selle sarja saadete tegemisest ja saadetest välja jäänud mustast materjalist. Urmas Oti intervjueerimisoskusi aitas Joonas Hellerma saateosas avada rahvusvaheline intervjueerimismeister Neeme Raud, kes rääkis enda kui 1980. aastate Moskva üliõpilase muljeid sellest, kuidas jõudis Urmas Oti intervjueerimiskunst toona autorisaatesarjana "Teletutvus" Nõukogude Liidu Kesktelevisiooni ning kuidas seda Moskvas ja mujal Nõukogude Liidus vastu võeti.[13]

Kultuuridokumentalistika

[muuda | muuda lähteteksti]

2019. aastal pälvis erisaate kategoorias Eesti filmi- ja teleauhinna (EFTA) ETV saade "Arvo Pärdi keskuse avamine", mille üks autoreid ja saatejuht on Joonas Hellerma (produtsendid Heidi Pruuli ja Heiki Sepp). Tegu oli 2018. aasta oktoobris eetrisse läinud mammutsaatega, mille tegi keerukaks asjaolu, et eetriaeg oli keskuse avamisega samal päeval. Eelsalvestatud materjal ühendati otseülekande vormis filmitud avakontserdi ja külaliste usutlustega.[14][15][16] 2019. aasta aprillis esilinastus ETV-s ja oktoobris Arvo Pärdi Keskuses dokumentaalfilm "Tintinnabuli metsas", mille režissöör on Erle Veber ning stsenaristid Erle Veber ja Joonas Hellerma.[17][18]

2022. aastal tegi Joonas Hellerma semiootiku ja kirjandusteadlase Juri Lotmani 100. sünniaastapäeva tähistava ülevaatesaate/dokumentaalfilmi "Unustamatu Lotman".[19] Meenutussaade, mis jõudis esimest korda ETV eetrisse 1. märtsil 2022, sisaldab muu hulgas varem avaldamata katkendeid ammustest vestlustest Lotmani lähimate kolleegidega Tartu-Moskva koolkonnast.[20]

Septembris 2022 jõudis ETV2 eetrisse Tõnu Õnnepalu 60. sünnipäevaks tehtud portreesaade "Õnnepalu aeg". Hellerma viib seal televaataja kirjaniku meelispaikadesse Pariisis ja Hiiumaal, kus too on kirjutanud näiteks sellised teosed nagu "Piiririik", "Harjutused" ja "Paradiis". Koos arutletakse, mis ühendab Õnnepalu raamatuid ning millist rolli mängivad nende juures usk ja armastus.[21][22]

2023. aastal valmis Hellermal helilooja Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva puhul dokumentaalne tagasivaade "Tobiase torm ja tung".[23]

Hellerma on ka 2024. aastal valminud dokumentaalfilmi "Vara küps" (alapealkirjaga "Kuhu kadus Eesti mets?"; režissöör Martti Helde) intervjuude autor.[24]

Tegevus kultuuriürituste vestlusjuhina

[muuda | muuda lähteteksti]

Tänu suurepärastele arutlus- ja intervjueerimisoskustele on Joonas Hellerma oodatud loengupidaja ja vestlusjuht paljudel kultuuriüritustel. Nii on ta osalenud arvamusfestivalidel, kultuuritegelaste mälestusüritustel, olnud kultuuriürituste konferansjee, sissejuhataja või õhtujuht. Näiteks:

  • Oktoobris 2015 oli ta Kanadas Torontos peetud dokumentaalfilmifestivali "Estdocs" ürituste moderaator.[25]
  • Augustis 2019 juhtis ta Läänemere festivali raames vestlust allveerobootika asjatundjast akadeemiku Maarja Kruusmaaga.[26]
  • Oktoobris 2021 vestles Hellerma Eesti Kontserdi muusikafestivali TubIN tutvustava osana festivali muusikalise juhi Mihhail Gertsiga Eduard Tubina muusikast ning festivali sünniloost.[27]
  • Aprillis 2022 modereeris ta Vanemuise teatri Wagneri päeva[28] ning mais 2023 Tallinna Tehnikaülikoolis peetud doktorantide konverentsi "Doktorikraadiga inimesed elavad kauem ja on tervemad".[29]
  • Septembris 2023 toimus Eesti Nüüdismuusika Keskuses avalik debatt "Heliredeliga raamaturiiulisse" klassikalise muusika ökosüsteemist ja muusikaharidusest 2023. aastal, üritust modereeris Joonas Hellerma.[30]
  • Detsembris 2023 oli ta Äripäeva korraldatud vaimse tervise konverentsi "Meelerahu 2023 – teadus või usk?" jutujuht.[31]
  • Detsembris 2023 toimus Kumu kunstimuuseumis osana näituse "Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism" publikuprogrammist Sirje Helme ja Joonas Hellerma vestlusüritus "Kunstivoolude mõisted ja mõistatused".[32]
  • Veebruaris 2024 pidas ta Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäeva üritusel Eesti Panga hoones kõne "Päts ja mesilased", mille avaldas märtsis ka kultuurileht Sirp.[33]
  • Märtsis 2024 juhtis ta Kumu näituse „Nende meeltes on lõputu universum“ publikuprogrammis vestlust arhitekt Vilen Künnapuga teemal "Irratsionaalsus, alateadvus ja maagia moodsas maalikunstis".[34]

Artikleid

[muuda | muuda lähteteksti]

Joonas Hellerma meediaretsensioone ja filmiarvustusi on ilmunud Sirbis ja Maalehes, filosoofilisema sisuga kirjutisi ajakirjades Looming ja Akadeemia. Üksikuid artikleid on tal ilmunud ka ajalehtedes Postimees, Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Eesti Spordileht ja Eesti Elu ning ajakirjades Teater. Muusika. Kino, Keel ja Kirjandus, Muusika jm.[35]

Hellerma on kirjutanud Rein Veidemanni esseekogumiku „Kui sõna on su saatus“ (Eesti Keele Sihtasutus, 2019) kaassõna "Fausti mõistatus"[37] ning toimetanud norra filosoofi Lars Svendseni raamatu "Igavuse filosoofia" tõlke (Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2012).

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema ema on kirjanik ja toimetaja Kärt Hellerma ning isa kirjandusteadlane Toomas Haug. Tema vend on Juhan Hellerma.[46]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Ardo Kaljuvee, Joonas Hellerma otsib teed vastuste juurde, Eesti Päevaleht, 23. september 2006
  2. ↑ Madis Jürgen. Joonas Hellerma – parim meessaatejuht Eestis. Eesti Ekspress 29.03.2017.
  3. ↑ 3,0 3,1 Joonas Hellerma toimetatud kultuurisaateid "OP!" ja "MI" ERR-i videoarhiivis. Vaadatud 17.03.2024.
  4. ↑ Tähelaev: 83 | Fred Jüssi ERR Arhiiv. ETV esmaeeter: 16.04.2006.
  5. ↑ Joonas Hellerma ETV "Pöffihundi" saadetes ERR Arhiiv, vaadatud 17.03.2023.
  6. ↑ Joonas Hellerma juhitud "Jüri Üdi klubi" saateid ERR Arhiiv, vaadatud 17.03.2024.
  7. ↑ Madis Jürgen. Joonas Hellerma – parim meessaatejuht Eestis Eesti Ekspress, 29.03.2017.
  8. ↑ Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsertide ülekanded ETV-s ERR Arhiiv, vaadatud 18.03.2024.
  9. ↑ 9,0 9,1 Tänavuse Kultuuri Teo peaauhinna pälvis kultuurisaade "Plekktrumm" ERR Kultuur, 04.11.2016.
  10. ↑ Erika Klaats. Joonas Hellerma: püüan parimat ka siis, kui seda kohe silmapiiril ei ole Maaleht, 16.03.2017.
  11. ↑ Kaspar Viilup. Joonas Hellerma: kogemus aitab, aga teisalt ka ohustab sind ERR Kultuur, 18.09.2023.
  12. ↑ Sarja "Plekktrummi raamatud" ERR Arhiiv. Vaadatud 17.03.2024.
  13. ↑ "ÖÖ TV: 7 | Joonas Hellerma" ERR Arhiiv, 2020.
  14. ↑ Arvo Pärdi Keskuse avapidu ERR Arhiiv, ETV esmaeeter 13.10.2018.
  15. ↑ Joonas Hellerma: Arvo Pärdi Keskuse erisaatest valmib ka dokumentaalfilm ERR Kultuur, 01.04.2019.
  16. ↑ EFTA 2019 võitjad. Parim erisaade “Arvo Pärdi keskuse avamine” EFTA koduleht. Vaadatud 19.03.2024.
  17. ↑ Filmi “Tintinnabuli metsas” kinoesilinastus Arvo Pärdi Keskuse koduleht, 13.10.2019.
  18. ↑ Dokumentaalfilm "Tintinnabuli metsas" ERR Arhiiv, ETV esmaeeter 19.04.2019.
  19. ↑ “Unustamatu Lotman” (2022) veebisaidil "Juri Lotman 100". Vaadatud 17.03.2024.
  20. ↑ ETV saade "Unustamatu Lotman" ERR Arhiiv. Esmaeeter: 01.03.2022.
  21. ↑ Vaata enne tele-eetrit: Õnnepalu 60. sünnipäeva puhul valminud portreesaade ERR Kultuur, 13.09.2022.
  22. ↑ Portreesaade "Õnnepalu aeg" ERR Arhiiv. Esmaeeter: 13.09.2022.
  23. ↑ Tobiase torm ja tung ERR Arhiiv. Esmaeeter ETV-s 16.06.2023.
  24. ↑ Kaspar Viilup. Martti Helde: filmi "Vara küps" eesmärk on osapoolte argumente mõista 12.01.2024.
  25. ↑ Dokumentaalfilmid pesapalli ja valimiste saatel Eesti Elu / Estonian Life, 23.10.2015.
  26. ↑ Joonas Hellerma vestlus akadeemik Maarja Kruusmaaga (Läänemere festival) Arvo Pärdi Keskuse koduleht, 28.08.2019.
  27. ↑ Eesti Kontserdi uus festival TubIN teeb kummarduse suurele sümfoonikule Eduard Tubinale Eesti Kontserdi koduleht / Eesti Kontserdi ajakirja Aplaus 2021. aasta sügisnumber. Vaadatud 17.03.2024.
  28. ↑ Vanemuise teatris toimub Wagneri päev Vanemuise teatri koduleht. 28.03.2022.
  29. ↑ Konverents "Doktorikraadiga inimesed elavad kauem ja on tervemad" Tallinna Tehnikaülikooli koduleht, 23.05.2023.
  30. ↑ Avalik debatt Eesti akadeemilise muusikahariduse raskustest ERR Kultuur, 26.09.2023.
  31. ↑ Konverents "Meelerahu 2023. Teadus või usk?" Äripäeva kodulehel. Vaadatud 17.03.2024.
  32. ↑ Sirje Helme ja Joonas Hellerma: „Kunstivoolude mõisted ja mõistatused: Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism“ Eesti Kunstimuuseumi koduleht. 02.12.2023.
  33. ↑ Joonas Hellerma. Päts ja mesilased Sirp, 08.03.2024.
  34. ↑ Vestlus Vilen Künnapuga: Irratsionaalsus, alateadvus ja maagia moodsas maalikunstis Eesti Kunstimuuseumi koduleht, 07.03.2024.
  35. ↑ Joonas Hellerma Eesti artiklite andmebaasis ISE Vaadatud 24.08.2021.
  36. ↑ Akadeemia nr 1 (406) / 2023 sisukord Ajakirja Akadeemia kodulehel. Vaadatud 18.01.2024.
  37. ↑ Rein Veidemann esitleb uut esseekogumikku Postimees Kultuur, 02.12.2019.
  38. ↑ Silmapaistvad vilistlased Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 18.03.2024.
  39. ↑ Silmapaistev vilistlane 2017 – Joonas Hellerma Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi humanitaarblogi, 31.08.2017.
  40. ↑ Selged kõnelejad 2021 Eesti Vaegkuuljate Liit, 11.01.2022.
  41. ↑ Hea Sõna auhinna saab kultuuriajakirjanik Joonas Hellerma. ERR Kultuur, 01.10.2019.
  42. ↑ Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia pälvis Joonas Hellerma. ERR Kultuur. 18.10.2019.
  43. ↑ Kultuurimõtestaja preemia pälvis Joonas Hellerma Tartu Kultuurkapitali koduleht. Vaadatud 17.03.2024.
  44. ↑ Emakeeleõpetuse sõbraks valiti "Plekktrummi" saatejuht Joonas Hellerma. ERR Kultuur. 04.11.2022.
  45. ↑ Ajakirja Akadeemia aastapreemia pälvis Joonas Hellerma ERR Kultuur, 18.01.2024.
  46. ↑ Joonas Hellerma: minu isakuju oli vanaisa ERR Menu, 08.01.2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Joonas_Hellerma&oldid=6706334"