John Napier
| John Napier | |
|---|---|
 John Napieri portree (1616) | |
| Sünniaeg |
1550 Edinburgh |
| Surmaaeg |
4. aprill 1617 Edinburgh |
| Rahvus | šotlane |
| Alma mater | St. Andrew Ülikool |
| Elukutse | matemaatik |
John Napier (1550 Edinburgh – 1617 Edinburgh) oli Šotimaa matemaatik.
Napier võttis matemaatikas kasutusele logaritmid. Naturaallogaritmide alust e nimetatakse ka Napieri arvuks.
Ta sündis Archibald Napieri ja Šotimaa parlamendi liikme tütre Janet Napieri (sündinud Bothwell) pojana Merchistoni lossis. Isa oli Johni sündimise ajal 16-aastane.
Nagu tollal kombeks, ei läinud John kooli enne 13-aastaseks saamist. Ta ei jäänud siiski kooli kauaks ja usutakse, et ta langes sealt välja. Tema järgmistest eluaastatest pole midagi teada, kuid 5. detsembril 1560 kirjutas onu Adam Bothwell, kes oli vaimulik, isale kirja, milles soovitas saata poiss kooli Prantsusmaale või Flandriasse, sest kodumaal polevat tal midagi kasulikku õppida, ja usutavasti Johni vanemad selle nõuande järgi käisid.
Napier naasis Šotimaale 21-aastaselt 1571. 1572 abiellus ta Elizabeth Stirlingiga ja ostis 1574 Gurthnessis lossi. Abielust sündis 2 last, enne kui Elizabeth 1579 suri. Seejärel abiellus Napier Agnes Chisholmiga ja sellest abielust sündis veel 10 last. Pärast isa surma 1608 kolis perekond sünnikoju Merchistoni lossi, kus elas kuni oma surmani.
Napieri peateos "Mirifici Logarithmorum Canonis Descriptio" ilmus 1614. See sisaldas 90 lehekülge naturaallogaritmidega seotud arvude tabeleid ja 57 lehekülge selgitusi. Raamatus on ka väljapaistev arutlus sfäärilise trigonomeetria teoreemidest, mida tavaliselt tuntakse Napieri reeglitena ringi osade kohta. Tema leiutatud logaritmid võeti kiiresti kasutusele Greshami kolledžis.
1615 külastas Napieri tollase Inglismaa üks parimaid matemaatikuid Henry Briggs. Muu hulgas arutasid nad Napieri logaritmide ümberarvutamist ja teisendamist ning sealjuures tekitas suuri praktilisi raskusi see, et naturaallogaritmi aluse väärtus oli veel täpselt teadmata. Napier tegi Briggsile ülesandeks tabeli uue versiooni väljaarvutamise.
Astmetele ja astendajatele vastanduvate logaritmide kasutuselevõtt pakkus võimalust käsitsiarvutused palju lihtsamaks muuta. Niimoodi avanes uus tee astronoomia, dünaamika ja füüsika ning ka astroloogia arenguks.
Napier jätkas oma teadustööd. Ta täiustas Simon Stevini kümnendnotatsiooni. Korrutamise, milleks varem tarvitati Leonardo Fibonacci kasutusele võetud araabia võret, tegi Napier mugavamaks, leiutades Napieri pulgad. See korrutamise abivahend koosnes hulgast nummerdatud varrastest.
Napier töötas suuresti üksinda, aga oma sõbra John Craigi kaudu oli ta sidemetes Tycho Brahega. Kindlasti teatas Craig 1590. aastatel Brahele logaritmide avastamisest. On oletatud, võib-olla alusetult, et Craig oli Napierile teatanud, et Brahe õpilane Longomontanus töötas ise umbes samas suunas.