Jirō Horikoshi

Jiro Horikoshi Tokyo Keiserliku Ülikooli õpilasena

Jiro Horikoshi (jaapani keeles 堀越 二郎 Horikoshi Jirō; 22. juuni 1903 Fujioka, Gunma prefektuur – 11. jaanuar 1982 Tōkyō) oli paljude Jaapani hävituslennukite peainsener teise maailmasõja ajal. Horikoshi kõige kuulsam projekt oli Mitsubishi A6M Zero hävituslennuk.

Varasem elu ja hariduskäik

Jiro Horikoshi sündis 22. juunil 1903. aastal Fujioka linna lähedal. Huvi lennunduse vastu tekkis Horikoshil juba nooruses, kui ta luges lugusid esimesest maailmasõjast ja kirjeldusi õhulahingute kohta. Kuigi algul unistas Horikoshi lendurikarjäärist, pidi ta kehva silmanägemise tõttu valima inseneriameti.

Hariduskäik ja Mitsubishi

Horikoshi alustas õpinguid 1923. aasta aprillis Tokyo Ülikoolis ning lõpetas 1927. aastal insenerikutsega.

Pärast ülikooli lõpetamist alustas ta tööd Mitsubishi Heavy Industries'is Nagoya lennukitehases. Horikoshi oli andekas ja täiuslikkusele püüdlev ning tõusis karjääriredelil kiiresti. Tema esimene suurem projekt oli A5M hävituslennuk, mille esimene lend oli 1935. aastal.

Alates 1937. aastast oli Horikoshi Prototüüp 12 disainimeeskonna juht ning disain jõudis tootmisse 1940. aastal. Kuna 1940. aasta oli Jaapani kalendri järgi aasta 2600, nimetati prototüüp 12 hiljem ümber 'Model 00', 'Zero' või A6M Zero'ks. Jaapanis kutsuti seda tüüpi lennukit ka Rei-sen'iks. A6M Zero'st sai Horikoshi kuulsaim projekt. Zero oli Jaapani keiserliku mereväe kasutuses teise maailmasõja lõpuni.

Sõja-aastad

Kuigi Horikoshi töötas Mitsubishis, mis oli toona peamiselt sõjatööstuslik asutus, oli ta kindlalt sõja vastu, pidades teist maailmasõda välditavaks ning Jaapani osalust sõjas nurjumisele määratuks.

7. detsembril 1944 vapustas Tokai piirkonda maavärin, mis sundis Mitsubishit lennukitootmist Nagoya tehases peatama. Nädal hiljem toimus Ameerika Ühendriikide pommituslennukite B-29 õhurünnak samas piirkonnas. Horikoshi oli sellel ajal Tokyos ning saabus Nagoyasse 17. detsembril. Päev hiljem toimus uus õhurünnak, mille tagajärjel pidi Mitsubishi evakueerima nii insenerid kui ka masinad.

Tööst ja sõjast väsinud Horikoshi haigestus 25. detsembril pleuriiti, mis jättis ta 1945. aasta aprillini voodihaigeks. Sama aasta märtsis saatis Horikoshi kogu perekonna oma sünnikoha lähedal asuvasse külla Gunma prefektuuris, välja arvatud naise, kes jäi teda põetama. Mais naasis Horikoshi tööpostile Mitsubishis ning määrati tööle Matsumotosse. Kuid nädala pärast saadeti ta taas koju pikast haigusest kosuma. Horikoshi sõitis tagasi oma sünnilinna ning kogus pere juures jõudu kuni juulini.

1945. aasta augustiks oli suurem osa Mitsubishi töötajatest töökohad hüljanud ning valmistumas Jaapani allaandmiseks. Jaapani kapituleerumisotsus edastati rahvale 15. augustil 1945 ning ametlikult kapituleerus Jaapan 2. septembril 1945.

Hilisem elu

Sõjajärgsetel aastatel jätkas Horikoshi tööd Mitsubishis, osaledes nt NAMC (Nihon Aircraft Manufacturing Corporation) YS-11 projekteerimisel. Horikoshi lahkus Mitsubishist 1963. aastal.

Pärast Mitsubishist lahkumist pidas Horikoshi loenguid Tokyo Ülikooli kosmose ja lennunduse instituudis. Aastatel 1965–1969 oli ta professor Jaapani Rahvuslikus Kaitseakadeemias ning 1972–1973 Nihoni Ülikooli inseneriteaduskonnas.

1956. aastal avaldati Jaapanis Horikoshi ja Okumiya Masatake koostööna valminud teos A6M Zero'st, mis ilmus Ameerika Ühendriikides 1956. aastal pealkirjaga "The Story of Japan's Air War in the Pacific". 1970. aastal valmisid Horikoshi memuaarid ajast Mitsubishis ja Zero valmimisest. Raamat avaldati inglise keeles pealkirjaga "Eagles of Mitsubishi: The Story of the Zero Fighter" 1981. aastal.

1973. aastal anti Horikoshile Tõusva Päikese orden, kolmas klass.

Jiro Horikoshi suri 11. jaanuaril 1982 Tokyos kopsupõletikku.

Mälestuse jäädvustamine

Jiro Horikoshi nimi ja karjäär olid inspiratsiooniks Studio Ghibli filmi "Tuul tõuseb" loomisel.