Jan Steen
| Jan Steen | |
|---|---|
 Autoportree lutiga (u 1663–1665) Museo Nacional Thyssen-Bornemisza, Madrid | |
| Täisnimi | Jan Havickszoon Steen |
| Sündinud |
1626 Leiden, Hollandi Vabariik |
| Surnud |
maetud 3. veebruaril 1679(52–53 aastaselt) Leiden, Hollandi Vabariik |
| Haridus | Nicolaes Knupfer, Adriaen van Ostade, Jan van Goyen |
| Tegevusala | maalikunstnik, portretist |
| Kunstivool | Olustikumaal |
Jan Havickszoon Steen (u 1626–1679), sündinud Leidenis (Holland), oli viljakas kunstnik Hollandi kuldajastul. Ta tegutses kunstnikuna umbes aastatel 1648.aastast kuni oma surmani 1679.aastani.
Jan Steeni looming on ulatuslik ja hõlmab umbes 350 teost[1],millest suurem osa on olustikumaalid. Steen on eriti tuntud oma humoorikate kujutiste poolest, mis näitavad korratuid majapidamisi, kõrtsides peetavaid lõbustusi, posijaid ja armuvalus noori naisi. Lisaks maalis ta arvukalt vanasõnu, huvitavaid ajaloolisi stseene ja mitmeid ainulaadseid portreesid.[1]
Jan Steen on Hollandi kuldajastu maalikunsti väljapaistev esindaja, keda tuntakse meisterliku lugude jutustajana. Tema teoseid iseloomustab oskus põimida igapäevaelu stseenidesse populaarseid vanasõnu ja rahvapidustusi, luues elavaid ning tihti koomilisi kujutisi. Tema moraali rõhutavad žanrimaalid on kõige tuntumad, kuid ta lõi ka piibellikke ja mütoloogilisi lugusid, portreesid ning maastikke. Steen maalis nii suurtes kui ka väikestes formaatides, liikudes detailirohke ja peene tehnikaga tööde ning avaramate, laiade pintslitõmmetega stiili vahel.[1]
Märtsis 1648.aastal liitus Jan Steen vastloodud Leideni Püha Luuka gildiga, olles üks selle esimestest liikmetest. See näitab, et vaid kahe aastaga oli ta tõusnud iseseisvaks meistriks, mis kinnitab tema kiiret tunnustuse saavutamist karjääri alguses.[2]
Lapsepõlv ja haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Leidenis sündinud Jan Havickszoon Steen oli õllepruulija perekonna vanim poeg. Tal oli vähemalt seitse õde-venda. Tema perekond oli katoliiklik ja omas kahe põlvkonna jooksul kõrtsi nimega „Der Rote Halbert“. Kesklassiperest pärit Steen sai hariduse ladina koolis, mis oli sel ajal keskklassi lastele sobiv haridustee.[1]
Steeni kunstianne ja huvi lugude jutustamise vastu võivad olla seotud tema perekonna tihedate sidemetega Leideni retoorikute ühendusega Rederijkers, mille liikmeks oli ka tema onu. See ühendus tõi kokku oraatorid ja kirjandushuvilised, kes osalesid tihti teatriga seotud ettevõtmistes, andes Steeni loomingule selle tugeva narratiivse ja teatraalse mõõtme, mille poolest ta on tänapäeval tuntud.[1]
Steen õppis esmalt Saksa maalikunstniku Nikolaus Knüpferi (1603–1660) juures Utrechtis ning seejärel Adriaen van Ostade käe all Haarlemis, kes oli tuntud maakohtade eluolu kujutavate maalide poolest. Lisaks sai ta õpetust Dirck Halsilt, kelle looming oli samuti seotud igapäevaelu kujutamisega.[1]
1646. aastal astus Jan Steen Leideni ülikooli. Kahe aasta pärast, 1648. aastal, lõpetas ta oma haridustee ning asutas koos Gabriel Metsuga (1629–1667) Leideni Püha Luuka gildi.[1]
Perekond, karjäär ja rändav eluviis
[muuda | muuda lähteteksti]Jan Steen, õllepruulijate perest pärit kunstnik[1], alustas 1654. aastal Delftis õlletehase „De Slang“ („Madu“) juhtimist ja maalis tõenäoliselt samal ajal teose „Delfti linnapea ja tema tütar“. Kuna ettevõtmine ebaõnnestus, kolis ta samal aastal Leidenisse, kus elas kuni 1656. aastani.[1]
1656/57-1660. aastatel elas Jan Steen Leideni põhjaosas Warmondis. 1660-1669/70 töötas ta Haarlemis. Pärast 1672. aasta kunstituru langust hakkas Steen uuesti kõrtsi pidama.[1]
Humoor ja satiir Jan Steeni maalides
[muuda | muuda lähteteksti]Jan Steen kasutas julgelt teravat sotsiaalset satiiri. Tema paroodilised teosed, näiteks Kuidas vana laulis, nii uus vilistab (As the Old Sang, So the Young Whistle, 1668–1670, Mauritshuis, Haag), on hinnatud oma mitmetähenduslikkuse tõttu. Steen keskendus narratiivi loomisele ja figuuride väljendusrikkusele, samas kui ruumiline taust mängis pigem meeleolu toetavat rolli. Tema teravmeelsed ja humoorikad kujutised, olgu üksikute tegelaste või stseenide näol, haakusid tõenäoliselt barokkteatri mõjuga.[1]
Steeni varasemates maalides, mis kujutavad maastikke, on ühendatud huumor ja terav tähelepanek, viidates Adriaen van Ostade stiili mõjudele. Haagis, kus Jan Steen elas kuni 1654. aastani, kujundas ta oma isikupärase, teravmeelse ja humoorika lähenemise külielu kujutamisel, samal ajal katsetades portreekunsti, ajaloomaalide ja interjööride erinevaid stiile.[1] Steeni huumor ja moraalitunne olid tihedalt põimunud: tema komöödia kandis tõsist sõnumit ning samal ajal kujundasid moraalitunne ja õigluse nõuded selle, mis tegi komöödia naljakaks.[3]
Jan Steeni loomingus avaldub märkimisväärne mitmekesisus, mis peegeldub ka tema maalikunsti stiilis. Karjääri jooksul muutus tema kunstiline lähenemine oluliselt, ning sageli kasutas ta samaaegselt mitmeid erinevaid stiile. Steeni teosed peegeldasid tihti kohalikke stiilisuundumusi, kusjuures tema varasemaid maale iseloomustab maastikuteemade tugev ülekaal.[3]
Ruumi ja tegelaste kujutamine Jan Steeni loomingus
[muuda | muuda lähteteksti]Jan Steeni maalides esinevad perspektiivivead ja ruumisuhted viitavad tema lühikesele väljaõppele, kuid ta kompenseeris need meisterlikult figuuride ja narratiivsete hetkede mitmekesisusega. Teostes nagu Pööratud maailm (The Upside Down World, 1663) ja Kõrtsi aed (The Inn Garden, 1661–1663) kasutab ta figuurigruppe, et luua ruumiline sügavus ja elav kompositsioon. Steeni valguse ja detailide käsitlemine paistab silma eriti kangaste ja tekstuuride kujutamisel.[1]
Steen suutis meisterlikult luua nii mitmefiguurilisi kompositsioone kui ka väiksema tegelaste arvuga stseene. Tema mitmefiguurilised maalid, nagu pidustused, on täis dünaamilisust ja pidulikku meeleolu, kus on sageli kujutatud erinevas vanuses inimesi, pereliikmeid ja külalisi, samuti toitu, nõusid, pudelid, pirukaid, koeri, kasse, kaotatud saapaid ja ümber kukkunud toole. Maalide paigutus on tihti suunatud otse vaatajale.[4] Steeni stseenides on sageli kujutatud naistegelasi kas söömas või tualetis. Populaarsed teemasid nagu Arsti visiit (1668-1670), kus tõeline või kujuteldav haige on noor naine, kelle kõrval on ema või teenija ning arst.[4]
Isiklik elu
[muuda | muuda lähteteksti]Jan Steen oli abielus kaks korda. ning tema abieludest sündis kokku kümme last.[1]
- Jan Steen abiellus 3. oktoobril 1649. aastal Grietje van Goyeniga, kes oli maastikumaalija Jan van Goyeni tütar. Sellest abielust sündis kaheksa last.[1]
- Teine abielu oli 2. aprillil 1673 Maria van Egmontiga.[1]
Surm
[muuda | muuda lähteteksti]Jan Steen maeti Leidenis 1679. aasta 3. veebruaril, olles 52- või 53-aastane. Ta maeti perekonna hauakambrisse Pieterskerki.[1] Kuigi Steen oli pärit katoliiklikust perekonnast, toimus tema matus protestantlikus Pieterskerkis, mis peegeldab tollaste usutavade keerukust. Katoliiklased olid sel ajal küllaltki sallitud, kuid neil ei lubatud avalikult jumalateenistusi pidada. Seetõttu toimusid nende jumalateenistused nn „varjatud kirikutes“ (schuilkerken), mida tegutses näiteks Amsterdamis veel 1700. aasta paiku ligikaudu kakskümmend.[3]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]- Valik teoseid
-
Kuidas vana laulis, nii uus vilistab (1668–1670) Rijksmuseum, Amsterdam, Holland -
Püha Nikolause pidu (1665-1668) Rijksmuseum, Amsterdam, Holland -
Mooses lööb kaljust vett välja (1660-1661) Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria -
Naine oma tualetil (1663) The Wallace Collection, London, Suurbritannia -
Tagurpidi Maailm (1663) Alte Pinakothek, München, Saksamaa -
Tüdruk austreid söömas (1658-1660) Mauritshuis, Haag, Holland -
Hambatõmbaja (1651) Mauritshuis, Haag, Holland -
Arsti visiit (1668-1670) Museum Boijmans Van Beuningen, Rotterdam, Holland -
Kuidas vanad laulavad, nii noored vilistavad (1662) Mauritshuis, Haag, Holland -
Külakool (1670) Iiri Rahvusgalerii, Dublin, Iirimaa
_-_Moses_Striking_the_Rock_-_Google_Art_Project.jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 ARTinWORDS. "Jan Steen". Vaadatud 25. november 2024.
- ↑ Chapman, H. Perry (1995). "Jan Steen as family man: Self-portrayal as an experiental mode of painting". Nederlands Kunsthistorisch Jaarboek (NKJ) / Netherlands Yearbook for History of Art: 368-93.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Sutton, Peter C., and Marigene H. Butler (Talv, 1982- Kevad, 1983). "The Life and Art of Jan Steen". Philadelphia Museum of Art Bulletin: 1-74 – cit. via JSTORE.
{{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|kuupäev=(juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 4,0 4,1 Фрумкина, Ревекка (27. jaanuar 2015). "Ян Стен, наблюдатель мгновений".