Jan II Kazimierz Waza
Jan II Kazimierz Waza (22. märts 1609 – 6. detsember 1672) oli viimane Vasade soost Poola kuningas (1648–1668), Zygmunt III Waza poeg ja Władysław IV Waza vend.
Jan II Kazimierzi ajal jõudis haripunkti Rzeczpospolita ja Vene tsaaririigi vaheline võitlus ülemvõimu pärast Ida-Euroopas.
Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus
[muuda | muuda lähteteksti]1648. aastal alustati Ukraina hetmani Bogdan Hmelnõtskõi juhtimisel võitlust autonoomia saavutamiseks Ukrainale Poolast. Pärast nelja-aastast iseseisvat võitlust oli Ukraina sunnitud pöörduma abi saamiseks Moskva tsaaririigi poole, kelle abi eest võitluses nõustus Ukraina 1654. aastal Perejaslavi raadal andma Moskva tsaaririigi protektoraadi alla. 8. jaanuaril 1654 otsustas Perejaslavi raada, mida juhtis hetman Bogdan Hmelnõtskõi, et edaspidi ei allu kasakad Poola kuningale, vaid Moskva tsaarile. Dnepri alamjooksul säilis veel Zaporižžja Sitš, mis küll tasapisi kaotas oma tähtsust, kuid ei kuulunud Hmelnitski jurisdiktsiooni alla.
Pikemalt artiklis Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus
Poola-Vene sõda
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1654 algas sõda Vene tsaaririigiga, mis lõppes Rzeczpospolitale krahhiga. Moskva tsaaririigi ja Poola vahel 1667. aastal sõlmitud Andrussovo rahulepinguga liideti Dnepri jõest ida pool asuvad Ukraina alad Moskva tsaaririigiga. Andrussovo vaherahuga läksid Smolensk ja Vasakkalda-Ukraina Moskva tsaaririigi valdusse ning tsaaririik laienes lääne poole, väljapoole venelastega asustatud territooriumi. 1686. aastal, Jan III Sobieski valitsusajal, sõlmisid Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririik Igavese rahu lepingu, millega anti Moskva tsaaririigi võimu alla Smolensk ja osa Ukrainat koos Kiieviga.
- Pikemalt artiklis Poola-Vene sõda (1654–1667) ehk Kolmeteistkümneaastane sõda
Poola-Rootsi sõda
[muuda | muuda lähteteksti]Rzeczpospolitat ohustas Teise Põhjasõja ajal 1655. aastal Rootsi kuninga Karl X Gustavi juhitud Rootsi vägede sissetung, nn Uputus, mille käigus ägedalt rüüstati Lääne-Poolat. Uputus lõppes alles 1660. Oliwa rahuga loobus Rzeczpospolita Liivimaast.
- Pikemalt artiklis Teine Põhjasõda, Uputus (Poola)
Inimesena oli Jan II Kazimierz Waza tagasihoidlik vaga katoliiklane, kes oli varem saanud vaimuliku hariduse. Ta oli intelligentne ja reformimeelne, kuid Venemaa ja Rootsi ühisrünnak ei andnud talle võimalust oma plaane ellu viia. Selle asemel pidi ta nägema, kuidas enamik Leedust rootslaste kätte sattus ja Karl X Gustav ajutiselt Leedu suurvürstiks sai, kuidas Venemaa tegi Ida-Poolas, mida tahtis, ja sai lisaks Andrussovo rahuga endale enamiku Ukrainast. Peale selle pidi Jan Kazimierz 1660 ametlikult loobuma kõigist taotlustest Rootsi troonile ja Liivimaale.
Aastal 1668 loobus Jan Kazimierz troonist, tunnistades oma täielikku läbikukkumist. Vasade dünastia võim Poolas lõppes ja Poola muutus intriigide, korruptsiooni ja aadliparteidevahelise võitluse tallermaaks. Oma viimased eluaastad veetis Jan Kazimierz jesuiidist mungana Prantsusmaal.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Kazimierzi palee Varssavis
| Eelnev Władysław IV Waza |
Poola kuningas 1648–1668 |
Järgnev Michał Korybut Wiśniowiecki |