Jalgrattaturism
 |
Jalgrattaturism ehk veloturism on turismi liik, kus jalgratas on peamine või ainus transpordivahend. Mõiste "jalgrattaturism" on mitmetähenduslik: see võib olla nii aktiivse puhkuse tüüp kui ka sporditurismi liik.
Jalgrattaturism kui aktiivne puhkus
[muuda | muuda lähteteksti]Jalgrattaturism kui aktiivne puhkus koosneb jalgrattamatkadest, mis sisaldavad nii üldiseid kui ka jalgrattaga seotud turismiobjektide külastust. Selliste reiside keerukus võib ulatuda lihtsatest marsruutidest kuni väga rasketeni. Teekonnad on välja töötatud nii, et ära kasutada eeliseid, mida jalgratas annab marsruudi kiireks läbimiseks. Sellised jalgrattasõidud erinevad sportlikust veloturismist selle poolest, et matkad jagunevad keerukuse järgi ja nende eesmärk on peale sportimise tutvustada kultuuri- ja loodusnähtusi. Veloturismis keskendutakse spordiüritustele ja autasustamisele. Aktiivse puhkuse liikide seas on jalgrattaturism reisi kiiruse ja teekonna pikkuse poolest liider.
Rattamatka liigid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ühepäevane jalgrattamatk on jalgrattamatk ilma ööbimiseta. Üldiselt starditakse hommikul ja saabutakse sama päeva õhtul.
- Matk nädalavahetusel on ühe ööbimisega reis. Tavaliselt lahkutakse laupäeva hommikul ja tagasi tullakse pühapäeva õhtul.
- Mitmepäevane jalgrattamatk on rattamatk, mis kestab mitu päeva ööbimistega.
Kategooriad
[muuda | muuda lähteteksti]Sportlikul veloturismil on kuus kategooriat, mis eristavad matkade raskustaset. Esimene kategooria on kõige lihtsam, kuues kõige raskem. Matka keerukuse kategooria määratakse kindlaks jalgrattamatkade liigitamise meetodil. Esimese keerukuse kategooria jalgrattamatka minimaalne pikkus on 300 km.
| Kategooria | Pikkus | Takistused "lagendik" | Takistused "mäed" | Nõuded osalejatele |
|---|---|---|---|---|
| 1. raskusaste | 300 km – 6 päeva ( 1 päev) | Ei ole reguleeritud. | Ei ole reguleeritud. | Kõik soovijad. |
| 2. raskusaste | 400 km – 8 päeva ( 1–2 päeva) | Vähemalt 150 km kruusateed. Puudumisel > 800 km. | Vähemalt 75 km kruusateed, H = 2000 m. Kruusateede puudumisel H = 4000 m. | Läbinud 1. raskusastme matka. |
| 3. raskusaste | 500 km – 10 päeva ( 2 päeva) | Vähemalt 200 km kruusa-, põllu- ja metsateed. Takistuste puudumisel > 1000 km. | Vähemalt 100 km kruusateed, H = 4000 m. Kruusatee puudumisel H = 7000 m. | Läbinud 2. raskusastme matka. |
| 4. raskusaste | 600 km – 13 päeva ( 2–3 päeva) | Vähemalt 300 km kruusa-, põllu- ja metsateed. Takistuste puudumisel > 1200 km. | Vähemalt 150 km kruusateed, H = 7000 m. Kruusatee puudumisel H = 10 000 m. | Läbinud 3. raskusastme matka. |
| 5. raskusaste | 700 km – 16 päeva ( 3 päeva) | Vähemalt 400 km kruusateed koos liivaste või soostunud pindadega. Lisaks läbitakse raiemetsasid ja ületatakse veetakistusi. | Vähemalt 200 km kruusateed H = 10 000 m. Kruusatee puudumisel H = 15 000 m. | Läbinud 4. raskusastme matka. |
| 6. raskusaste | 800 km – 20 päeva ( 4 päeva) | Vähemalt 500 km raskesti läbitavaid teid, kus on märgalad ja liivased alad. Lisaks läbitakse raiemetsasid ja ületatakse jõgesid. | Vähemalt 250 km kruusateed, H = 12 000 m. Kruusatee puudumisel H = 20 000 m. | Läbinud 5. raskusastme matka. |
H – summaarne kõrguse kogumine kogu matka vältel
Jalgrattad
[muuda | muuda lähteteksti]Jalgrattaturismi eripära kehtestab kindlad nõuded jalgratta ehitusele. Näiteks HVZ-i toodetud jalgrattal Turist on neli või viis käiku ja see on tavapärastest jalgratastest kergem. Võrreldes spordijalgrattaga tagab turismijalgratas pikema läbisõidu ja inimesel võimalikult sirge istumisasendi. Jalgratastel, mis on mõeldud jalgrattaturismiks, on eesmine ja tagumine pakiraam, mis on mõeldud (selja)kottidele.
Jalgratta seljakotid
[muuda | muuda lähteteksti]Seljas kantav koormus
[muuda | muuda lähteteksti]Suurt koormust on seljal ebameeldiv kaua transportida, samuti on see kahjulik selgroole, eriti jalgratturi postitsioonis. Seetõttu kantakse tavaliselt kaasas väikest kogust joogivett (5–35 liitrit), mis on ette nähtud lühikeseks marsruudiks, ning minimaalselt riideid.
Jalgratta seljakottidele on iseloomulik
- erk värv ja helkurid;
- iseloomulik ülespoole kitsenev kuju, mille eesmärk on vähendada aerodünaamilist takistust ja tõenäosust, et seljakott jääb okste külge kinni;
- koht, kuhu saab kinnitada kiivri.
Pagas
[muuda | muuda lähteteksti]Kotid, mis on mõeldud pakiraami jaoks, pannakse jalgratta pakiraami külge. Üldiselt ripuvad koti osad ratta mõlemal küljel.
Osade arv jaguneb järgmiselt:
- üheosaline,
- kaheosaline,
- mitmeosaline.
Jalgrattakotid
[muuda | muuda lähteteksti]Pakiraamile kinnituv
[muuda | muuda lähteteksti]Kõige tavalisemad jalgratta seljakotid kinnituvad pakiraamile. Ainult neis võib vedada üsna suuri koormuseid, nende maht on 8–90 liitrit. Sageli on olemas vihmakate ja rihmad edasi kandmiseks, samuti välise koorma kinnitamise süsteem.
Roolile kinnituv
[muuda | muuda lähteteksti]Roolile kinnituvatel kottidel on väike maht ja neid kasutatakse tavaliselt foto- ja videotehnika ning väikeste asjade jaoks.
Raami ja sadula alla kinnituv
[muuda | muuda lähteteksti]Raami ja sadula alla kinnituvaid mahult väikseid kotte kasutatakse tööriistade, varukaamera ja jalgratta esmaabikomplekti kaasas kandmise jaoks.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Перечень велосипедных классификацированных маршрутов 2005г. (2005).
- Trobinskij G. F. Велотуризм(велошариат). (1983). Riia.