Mine sisu juurde

Jahu

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib toiduainest; muude tähenduste kohta vaata artiklit Jahu (täpsustus)

Kolm jahutüüpi: nisujahu tüüp 550, nisujahu tüüp 1050, rukkijahu tüüp 1150
Jahu

Jahu on teravilja jahvatamisel saadud toiduaine, mida kasutatakse pudru valmistamiseks, kastmete paksendamiseks, eelkõige aga pagaritoodete (leiva, saia, sepiku jne) ja pasta tegemiseks.

Jahu võib teha tegelikult igasugusest teraviljast ja paljudest seemnetest. Eestis on tuntumad nisujahu, rukkijahu, kaerajahu, odrajahu, maisijahu ja riisijahu. Müüakse ka hernejahu, kartulijahu ja tatrajahu. Jahu jahvatatakse veskis.

Jahu liigitatakse sortidesse olenevalt kasutatud vilja kvaliteedist, jahvatuse jämedusest ja lähtuvalt sellest, kui palju jäi jahu sekka viljatera pealmisi kihte.

Jahuliigid jahvatusastme järgi on järgmised:

  • täisterajahu – jämeda jahvatusega jahu, millesse on jäetud täies ulatuses kliid ja peaaegu kogu iduosa. See on tumedama värvuse ja halvemate küpsetusomadustega, kuid tervislikuks peetav jahu;
  • lihtjahu – jahu, millest kliid ja iduosad on osaliselt välja sõelutud;
  • kroovjahu – jahu, mis sisaldab umbes 15% ulatuses kliisid ja iduosakesi;
  • püülijahu ehk nisu-tuumjahu – peen jahvatis, milles on viljakesti ja iduosakesi vaid paar-kolm protsenti. Püülijahu on hele ja toitainerikas, kuid bioloogiliselt väärtuselt teistest vaesem nii mikrotoitainete kui ka kiudainete poolest[1].

Jahu küpsetusomadusi iseloomustab vastav jahu tuhasust väljendav number (mida väiksem number, seda heledam, kuid väiksema vitamiini- ja kiudainesisaldusega jahu).

  1. Suitsu, Maire, Suur leivaraamat, Varrak, Tallinn, 2010

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]