Jaan Taklaja
Jaan Taklaja VR II/3 (27. oktoober (vkj 15.) 1898 Kaarli vald – 3. august 1942 Sevurallagi vangilaager, Sverdlovski oblast, Venemaa) oli Eesti ajakirjanik.
Noorus ja haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Sündis Rimmu talus sepa pojana. Õppis Rimmu algkoolis 1908–1911, Kõpu kihelkonnakoolis 1911–1913, A. Kamseni kaubanduskoolis Viljandis 1915–1918, Tartu Kommertskoolis 1918–1920 (vaheaegadega), Tartu Ülikooli kaubandusteaduse osakonnas 1920–1922 ja Berliini Kaubandusülikoolis 1922–1925. EYS Veljesto liige.
Vabadussõda
[muuda | muuda lähteteksti]Vabadussõjas osales vabatahtliku kooliõpilasena 6. detsembrist 1918. Oli algul Tartu Vabatahtlikkude Pataljoni maakuulajate komandos, siis 2. roodus. Ülendati veebruaris 1919 kapraliks ning viidi seoses õpingute jätkamisega üle pataljoni reservroodu (nimetatud ka Tartu kooliõpilaste reservrooduks) ning vabastati otsesest sõjaväeteenistusest. Alates maist 1919 Tartu Kooliõpilaste Pataljonis, algul 2. siis 3. roodus ning juunist muusikakomandos. Ülendati nooremallohvitseriks juulis 1919. Vabastati sõjaväest märtsis 1920.
Vabariigi Valitsuse otsusega 17. augustist 1920 anti Tartu Kooliõpilaste Pataljoni kapralile Jaan Taklajale Vabadusristi II liigi 3. järk nr 542,
„“hinnates wahwust, mis [ta oli] ülesnäitanud lahingus 30. jaanuaril 1919 a. Hummuli mõisa juures”“
Lisandus 10 000 marka, prii kool kuni kõrgkooli lõpuni ja Vabadussõja Mälestusmärk. Sai tavalises korras 4,39- hektarilise talukoha Kaarli valla Saksa karjamõisast, mis ristiti Sepise taluks ja mille pidajaks oli isa. Koht kinnistati tema nimele 1932. aastal.
Elu pärast sõda
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast sõda tegutses Kauba Panga ametnikuna Tartus 1920–1922, Eesti ajalehtede korrespondendina Berliinis 1922–1925. Oli ajalehe Elu toimetaja Võrus 1926–1928 ning 1928–1940 Päevalehe majandusosakonna toimetaja.
Ühiskondlikult tegev Berliini Eesti Seltsi esimehena 1923–1924, Eesti Ajakirjanikkude Liidu juhatuse abiesimehena 1929–1934 ja esimehena 1934–1940, Kultuurkapitali Ajakirjanduse Sihtkapitali valitsuse esimehena 1929–1934 ja esinduskogus esimehena 1934–1940, Eesti Telegraafi Agentuuri juhatuses 1929–1932, Estonia Seltsi juhatuses 1934–1940 ning VRVÜ Tallinna osakonna juhatuses 1931–1940.
Arreteeriti NKVD poolt 14. juunil 1941 Tallinnas ning viidi Sverdlovski oblastisse Sevurallagi vangilaagrisse. Mõisteti NSVL SARKi Erinõupidamise otsusega 15. juulil 1942 surma. Jaan Taklaja lasti maha 3. augustil 1942 Sevurallagis. Matmispaik teadmata.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Abiellus 1926 Leida-Marianne Krebsiga (1897–1950). Lapsed: Tiina-Mai (1929–2018) ja Jaan-Peeter (1935–2016). Abikaasa ja lapsed küüditati juunis 1941 Kirovi oblastisse. Poeg tuli tagasi Eestisse 1947 ja lapsendati hiljem onu poolt, päästmaks teda uuest küüditamisest. Tütar jõudis samuti tagasi 1947, kuid viidi 1949. aastal uuesti Kirovi oblastisse. Pääses Eestisse 1956. Abikaasa põgenes asumiselt kodumaale 1947, kuid vangistati ning suri kolm aastat hiljem Valga vangilaagris vähki.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti kommunismiohvrid 1940–1991
- Jaan Taklaja Eesti biograafilises andmebaasis ISIK