Jõelähtme kihelkond
Jõelähtme kihelkond (lühend Jõe, saksa keeles Kirchspiele Jegelecht) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast idas ja Eestimaa kubermangus Harju kreisis.
Muinasaegne Revala muinasmaakond jagunes 13. sajandil kolmeks muinaskihelkonnaks. Repel hõlmast Tallinnast ida poole jäävaid alasid (Jõelähtme ja Kuusalu ümbruse). Ocrielae muinaskihelkond paiknes Tallinnast lõunas ning tema tuumik oli hilisema Jüri kihelkonna maadel. Tallinnast lääne poole jäävat ala hõlmas Vomentagana muinaskihelkond, peamiselt hilisema Keila kihelkonna alad.
Jõelähtme kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]19. sajandi esimesel poolel kuulusid kihelkonda mõisad:
- Jõelähtme kirikumõis
- Jõelähtme mõis,
- Jägala mõis
- Kostivere mõis,
- Lubja mõis,[1]
- Maardu mõis,
- Mõigu mõis,
- Nehatu mõis, Tallinna linnamõis,
- Saha mõis,
- Tondi mõis ehk Väo mõis, Tallinna linnamõis,
- Viimsi mõis,
- Ämari mõis,[2]
- Aksi mõis (Klein-Wrangelsholm), poolmõis, Aksi saar ja
- Prangli mõis (Groß-Wrangelsholm), poolmõis Prangli saar, mis eraldati Harju-Jaani kihelkonna Haljava mõisast 1847. aastal,
- Kose mõis, mis eraldati Nehatu mõisast 1790. aastal.[3]
Jõelähtme kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]- Jõelähtme vald (1866–1917)
- Jägala vald (1866–1891)
- Kostivere vald (1866–1891)
- Maardu vald (1866–1891)
- Nehatu vald (1866–1917)
- Prangli vald (ka Ostrovi, Ostrovnaja vald) (1866–1917)
- Rummu vald (1866–1891)
- Saha vald (1866–1891)
- Viimsi vald (1866–1891)
- Ülgase vald (1866–1891)[4]
Aastal 1891 ühinesid Jõelähtme vallaks kuus mõisavalda – Jõelähtme, Jägala, Kostivere, Ülgase, Kodasoo ja Rummu – ning Jõelähtme kirikumõis.[5]
Jõelähtme kihelkonna kalmistud
[muuda | muuda lähteteksti]- Aegna kalmistu
- Iru vanadekodu uus kalmistu
- Iru vanadekodu vana kalmistu
- Jõelähtme kalmistu
- Jõelähtme kirikuaed
- Kose mõisa kalmistu (Jõelähtme)
- Maardu kalmistu
- Maardu mõisa kalmistu
- Pirita sõjavangide kalmistu
- Pirita vana kalmistu
- Prangli kirikuaed
- Randvere kirikuaed
- Rohuneeme kalmistu
- Saha kabeliaed
- Pärnamäe kalmistu
- Tallinna Metsakalmistu
- Viimsi mõisa kalmistu
Kihelkonna alad tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Jõelähtme kihelkonna alal on tänapäevased Harju maakonna Viimsi vald ja Jõelähtme vald ning Maardu linn. Suur ala kihelkonnast on praeguse Tallinna linna alal.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Lubja Külaselts MTÜ". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. märts 2013. Vaadatud 27. jaanuaril 2013.
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 53-55.
- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
- ↑ Jõelähtme kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
- ↑ Merike Metstak. Jõelähtme vald tähistab suurt juubelit. Jõelähtme valla koduleht, vaadatud 24. jaanuaril 2011.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Julius Põldmäe, Jõelähtme kihelkond ja vald, Tallinn 1994
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Jõelähtme kihelkond mõisaportaalis
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 421–423.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 53–55.