Mine sisu juurde

Järvevana tee

Allikas: Vikipeedia
Kaart
Kaart
Järvevana tee

Järvevana tee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Kitseküla, Luite, Juhkentali ja Ülemistejärve asumis[1]. Järvevana tee algab Ülemiste ristmikult ja lõpeb Pärnu maanteega ristumisel. Järvevana tee on 4228 m pikkune[2].

Järvevana tee sai nime 25. septembril 1959. Tänav on saanud nime legendaarse Ülemiste vanakese järgi. Varem oli Järvevana tee Kaare tee osa[3][4].

Ülemiste järvest on linlased joogivett saanud juba 1345. aastast, kui Taani kuningas Valdemar IV Atterdag andis linnale õiguse rajada kanal Ülemiste järvest[5]. 14. sajandi keskpaigas rajatigi kivist maa-alune veejuhe, mis tõi Ülemiste järve vee Harju väravani. Ülemiste järvest alanud Härjapea jõgi, mis linna veega varustas, suleti 1930. aastatel kinniseks reoveekollektoriks reostuse tõttu[5].

1920. aastal keelas linnavalitsus Ülemiste järve läheduses igasugused tegevused, mis võisid reostada vett[5]. Elanikkond kasvas kiiresti, kuid veearvestite puudumise tõttu ei olnud võimalik tarbitava vee hulka kontrollida, mistõttu langes raiskamise ja lekete tõttu torudes sageli surve[5]. Ülemiste järve veevarude täiendamiseks ehitati 1922. aastal Pirita-Ülemiste kanal. Kaks aastat hiljem sõlmiti leping veepuhastusjaama projekteerimiseks ja ehituseks; Erich Jacoby projekteeritud Tallinna Filterveevärgi veepuhastusjaam[6] alustas tööd 1927. aastal. Toona rajatud jaam on osaliselt töös tänini. 1928. aastal ehitati Järvevana tee krundisügavusse arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi kahekorruselie kaheksa korteriga ridamaja töölistele ja 1934. aastal tee äärde kahekorruseline elamu vahetusmeistritele ja keemikutele, mis on säilinud. Veepuhastusjaama pumbahoone purustati II maailmasõjas ja taastati veidi muudetud kujul 1946. aastal.

 Pikemalt artiklites Tallinna Vesi ja Ülemiste Veepuhastusjaam
Ülemiste veepuhastusjaam
  1. http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm
  2. Tallinna Linnavolikogu (6. oktoober 2016). "Tallinna kohalike teede nimekiri". Tallinna õigusaktide register.
  3. Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 270
  4. Eesti Keele Instituut. "Järvevana tee". KNAB. Vaadatud 16.11.2022.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Villu Kadakas (2019). Puhas vesi Tallinna ajaloos/Pure water in Tallinn's history (eesti- ja inglise keeles). Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  6. Tallinna Filterveevärk, 1925-1927 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 23.01.2021)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]