Jäälahing
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2020) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2023) |
| Jäälahing | |||
|---|---|---|---|
 Jäälahing. Litsevoi letopisnõi svod, miniatuur, 16. sajand | |||
| Toimumisaeg | 5. aprill 1242 | ||
| Toimumiskoht | Lämmijärv | ||
| Tulemus | Novgorodlaste otsustav võit | ||
| Osalised | |||
|
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
.png){kind=small}
.svg){kind=small}
Jäälahing oli 5. aprillil 1242 Peipsi-Pihkva järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši juhitud Novgorodi vabariigi sõjasalkade vahel.
Sõjategevuse kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Sõjategevus enne Jäälahingut
[muuda | muuda lähteteksti]1242. aasta kevadel alustas Novgorodi vürst Aleksander sõjakäigu Pihkva vastu, mille ta koos Irboskaga vallutas. Seejärel sooritas ta laastavaid rüüsteretki Ugandisse ja Kirde-Lätisse.[3][4]
Mooste lahing
[muuda | muuda lähteteksti]Kuuldes Novgorodi vägede rüüstamisest, kogusid Tartu piiskop Hermann von Büxhövden ja Liivi ordu maameister Andreas von Velven kokku väe, millega Aleksandri vägedele vastu minna. Selle suurus võis olla 700–800 meest[5] (ristirüütlite vägede suuruseks on pakutud ka veel 2600[6]), Liivimaa vanem riimkroonika pakub ristiväe suuruseks 500–1000 meest.
Novgorodi poolel osalesid ka ratsanikud-vibukütid, kas need olid mongolite poolt appi saadetud või Vene liitlased polovetsid – ajalooallikad ei kinnita.[7] Arvatakse, et nad olid igatahes toodud Aleksander Nevski venna Andrei poolt Suzdalist koos sealse družiinaga.[viide?]
Tartu piiskop oli juba eakas ja seetõttu ilmselt kaasa ei läinud, nii et vägede juhtimine jäi von Velveni ja võib-olla ka mõne komtuuri õlgadele. Nende vägi vallutas Irboska tagasi.[5]
Irboska lähedal leidis aset ka väiksem lahing ristirüütlite väe ja ühe väiksema Novgorodi väesalga vahel. Lahing, mis toimus Mooste soo lähedal, osutus ristirüütlitele võidukaks. Selles hukkus ka novgorodlaste väejuhataja Domaš Tverdislavitš.[8]
Jäälahing
[muuda | muuda lähteteksti]1242. aasta 5. aprilli varahommikul alustasid ristirüütlid ratsarünnakut Novgorodi vägede vastu, mis olid ilmselt üles rivistatud Lämmijärve idakaldale.[9]
Ristirüütlid koos piiskopivasallide ning Eestimaa talupoegadest sõduritega moodustasid n-ö seanina formatsiooni, kus ordu komandörid ja teised olulised liikmed olid kõige ees, tagapool asusid tavalised ratsanikud.[10]
Ristirüütlite rünnak murdis vastasväe keskelt pooleks, kuid kohtas siis rasket vastupanu ning jäi ilmselt hoo kaotamise tõttu seisma.
Venelaste arvulist ülekaalu näitab ka see, et Liivimaa vanema riimkroonika järgi läks ühe rüütli vastu ligi 60 Novgorodi sõdurit. Samal ajal asus ülejäänud rüütlivägi koos eestlastest sulastega põgenema. Taganevaid mehi ajasid novgorodlased kuni Soopoolitseni taga.[10]
Kaotused
[muuda | muuda lähteteksti]Lahingus hukkus umbes 20 rüütlit ning vangi langes 6, rohkem neid lahingus ilmselt ei osalenudki.[11]
Novgorodi poolte kaotusi pole allikates välja toodud, kuid suure tõenäosusega olid need ristirüütlite omadest suuremad.[11]
Legendina levinud seika, kus ristirüütlid läbi jää vajusid ja uppusid, ilmselt ei toimunud.[11]
Vene kroonikate versioon
[muuda | muuda lähteteksti]
Venemaa ja nõukogude ajaloolased on tõlgendanud toimunud relvakonflikti Liivi ordu kallaletungina rahumeelsele Novgorodile, võrreldes seda ka 1930. aastatel toimunud Natsi-Saksamaa ekspansiooniga.[12]
Vene väes, mis põhiliselt koosnes Novgorodi maakaitseväest, oli Vene kroonikate andmetel umbes 15 000–17 000 sõdalast vürst Aleksander Nevski juhtimisel. Ristirüütlite väes, mis koosnes Liivi ordu, piiskopi ja taani sõdalastest, oli 10 000–12 000 sõdalast Andreas von Velveni juhtimisel.[viide?]
Lahingu võitsid Aleksander Nevski juhitud väed. Surma sai üle 400 rüütli ja 40–50 võeti vangi. Paljud rasketes raudrüüdes sõjamehed uppusid, kuna jää murdus hobuste ja meeste rüüde raskuse all. Vene väes langenute hulk on teadmata.[11]
Jäälahinguga pandi seisma sakslaste edasitung itta. [viide?]
Siiski korraldas ordu veel peale Jäälahingutki itta rüüsteretki.
- 1253 – Liivi ordu vägede sõjaretk suvel Pihkvasse, piiramise käigus põletati linnust ümbritsev asula.
- 1256 – Liivi ordu, Taani kuninga vasallid, hämelased, soomlased ja Rootsi väed Didrich von Kiweli juhtimisel tegid retke Novgorodimaa valdustesse Ingerisse, Narva jõe idakaldapiirkonda, kus alustasid ka Narva jõe äärde püsiva kantsi ehitamist. Novgorodlaste vastusõjakäigu tõttu oldi sunnitud taanduma vallutatud aladelt. Sõlmiti rahuleping 12 aastaks.
- 1269 – orduvägede rünnak Pihkvamaale, Irboska vallutamine ja mahapõletamine, Pihkva kümnepäevane piiramine ja rahulepingu sõlmimine.
- 1307 – orduväed piirasid Pihkvat ning venelased olid sunnitud sõlmima linnale kahjuliku vaherahu.
- 1323 – kevadel tegid orduväed sõjakäigu Pihkva vastu ning piirasid linnust kolm päeva.
- 1323 – mais tegid Saksa ordu Preisi väed uue sõjaretke Kuldīga komtuuri Eberhard von Monheimi juhtimisel Pihkva alla ning piirasid seda 18 päeva.
- 1341–1343 – Liivimaa-Pihkva sõda oli Liivi ordu, Taani Eestimaa hertsogkonna ja Pihkva vürstriigi vägede vahel peetud sõjaretkedest koosnenud sõjaoperatsioon Eesti- ja Pihkvamaal.
- 1349 – Liivi ordu vägede sõjaretk Pihkvamaale.
- 1501 – Wolter von Plettenberg tungis suure sõjaväega Venemaale, retk oli esialgu edukas, aga siis katkestati. 27. augustil lõid Liivimaa väed Wolter von Plettenbergi juhtimisel Vene vägesid Seritsa lahingus ja 8. septembril vallutasid Ostrovi. Siiski pidid nad alanud epideemia tõttu taganema.
- 1502 – toimus uus ordu (Plettenbergi) retk Venemaale. Toimus Smolino lahing, kus venelased pidid taanduma.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Histoire Russe." Volume 33. University Center for International Studies, University of Pittsburgh, 2006. lk 300.
- ↑ "The Chronicle of Novgorod" (PDF). London. 1914. lk 87
- ↑ Õun, Mati; Ojalo, Hanno (2012). 101 Eesti lahingut. Lk 30–31.
- ↑ Lk 83-88 (Adamson, 2013).
- ↑ 5,0 5,1 Lk 88, 100 (Adamson, 2013)
- ↑ Lk 300 (Histoire Russe, 2006)
- ↑ Lk 82 (Adamson, 2013)
- ↑ Lk 56-58 (Nicolle, 2009)
- ↑ Lk 108-110 (Adamson, 2013)
- ↑ 10,0 10,1 Lk 110-114 (Adamson, 2013)
- ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 Lk 114-118 (Adamson, 2013)
- ↑ "The Battle on the Ice: The History and Legacy of the Slavs' Decisive Victory Against the Teutonic Knights". Vaadatud 12.06.2023.
It is an obvious allegory of the Soviet Union defying Nazi Germany at a time when Soviet-German relations were at their most acrid before World War II
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- David Nicolle. Jäälahing 1242. Tõlkinud Marek Laane. Tallinn: Koolibri 2009. ISBN 978-9985-0-2297-9
- Georgi Karajev ja Aleksandr Potressov. Peipsi järve mõistatus. Sarjast Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Raamat 1969
- Andres Adamson. 1242 Müüti murdes. ISBN 978-9949-466-86-3
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jäälahing |
- Jäälahing – lahing, mis otsustas igaveseks ida ja lääne piiri?, Eesti Päevaleht, 31. märts 2007