Ivo Andrić
Ilme
Ivo Andrić | |
---|---|
Ivo Andrić 1961. aastal | |
Surmaaeg |
13. märts 1975 Belgrad (Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik) |
Matmispaik | Belgradi uus kalmistu |
Amet | kirjanik, romaanikirjanik, diplomaat, luuletaja, esseist |
Autasud | Nobeli kirjandusauhind |
Autogramm | |
Ivo Andrić (serbia kirillitsas Иво Андрић; 9. oktoober 1892 Travnik – 13. märts 1975 Belgrad) oli horvaadi- ja serbiakeelne Jugoslaavia kirjanik. 1961. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1926 – valiti Serbia Kuningliku Akadeemia korrespondentliikmeks
- 1939 – valiti Serbia Kuningliku Akadeemia täisliikmeks
- 1953 – valiti Sloveenia Teaduste ja Kunstide Akadeemia välisliikmeks
- 1969 – valiti Bosnia ja Hertsegoviina Teaduste ja Kunstide Akadeemia auliikmeks
Teosed eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- "Vangikongis" (lühijutt) – kogumikus "Jugoslaavia mägismailt: sloveeni, serbia ja horvaatia novelle. Valinud ja sloveeni, serbia ja horvaatia keelest tõlkinud Bernhard Linde", kirjastus Varak, Tallinn 1936
- "Janu" (novellid). Serbohorvaadi keelest tõlkinud Aleksander Kurtna – Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, Tallinn, Loomingu Raamatukogu 1961, nr 22, 80 lk
- "Sild Drina jõel" (Na Drni ćuprija; ajalooline romaan). Serbohorvaadi keelest tõlkinud ja järelsõna: Aleksander Kurtna. Eesti Raamat, Tallinn 1967, 328 lk
- "Muinasjutt vesiiri elevandist: keskmisele ja vanemale koolieale", serbohorvaadi keelest tõlkinud Aleksander Kurtna; illustreerinud Matti Pärk. Eesti Raamat, Tallinn 1982, 50 lk
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Nobeli kirjanduspreemia jugoslaavia kirjanikule" – Looming 1961, nr 11, lk 1759
- "Suri Ivo Andric" – Looming 1975, nr 4, lk 702
- Vaapo Vaher, "Nobeli kirjandusauhinnad LIV: 1961. aasta. Ivo Andric" – Eesti Aeg 19. juuli 1995, lk 12