Isolaator
Isolaator ehk elektriisolaator on elektriseadme element pingestatud juhtmete ja seadmeosade eraldamiseks kandekonstruktsioonidest, millele nad on kinnitatud. Isoleerivateks osadeks on glasuuritud portselanist, klaasist, plastist või komposiitmaterjalist detailid, milles on tavaliselt metallarmatuur.
Õhuliinides ja alajaamades kasutatakse juhtmete mastidele riputamiseks kande- ja rippisolaatoreid, elektriaparaatides tugi- ja läbiviikisolaatoreid.[1]
Üldkeeles on 'isolaator' kasutusel ka isoleeraine (dielektriku) tähenduses, näiteks: klaas on hea isolaator.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ENE 3. köide, 1988
- ↑ Isolaator (EKSS)