Isaac Albéniz

Isaac Manuel Francisco Albéniz y Pascual (29. mai 1860 Campodron – 18. mai 1909 Cambo-les Bains, Prantsusmaa) oli hispaania imelaps-virtuoos-pianist ja helilooja.

Pianistina hakkas ta esinema nelja-aastaselt. Ta sooritas seitsmeaastaselt Pariisi konservatooriumi sisseastumiseksami, kuid teda keelduti nooruse tõttu vastu võtmast. Koos isa ja õega reisisid nad esinedes Hispaanias ringi. Hiljem õppis ta klaverit Brüsselis ja Leipzigis.

1883. aastal ta abiellus ning sai viis last, kellest kaks surid imikueas.

1894. aastast õppis ta Pariisis kompositsiooni Paul Dukas' ja Vincent d'Indy juures.

1900. aastal hakkas ta kannatama neeruhaiguse käes, millesse lõpuks ka suri. Ta on maetud Barcelonasse.

Tema järgijad olid Enrique Granados, Manuel de Falla, Joaquín Turina jt.^[viide?]

Looming

Noorpõlves oli ta looming salongilik, seejärel liitis rahvamuusika kaasajaga tantsudes jota (Aragón), seguidilla (Kastiilia) ning eriti Andaluusia tango, malaguena jt. Tema teostes on tihti polürütmikat, puupuhkpillide ja kitarri imiteerimist.

Teoseid

Lavateosed, sh koomiline ooper "Maagiline opaal", "Pepita Jimenez", triloogia "Kuningas Arthur";
zarzuela'd "San Antonio de la Florida", "Enrico Clifford";
orkestrile "Kataloonia rapsoodia";
klaveriteosed sh Hispaania süit op.47, "Vanad süidid" ("Suites anciennes"), "Hispaania rapsoodia", "Reisimuljed 7 palast";("Recuerdos de viaje"), "Kaks hispaania tantsu: aragonia jota, tango", "Hispaania serenaad", "5 hispaania laulu" ("Chants d'Espagne"), süit "Iberia";
etüüdid, kontsertvalsid klaverile;
laulukogu "Album de "Basquer".