Indrek Koff
Indrek Koff (sündinud 4. märtsil 1975) on eesti tõlkija ja kirjanik.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Indrek Koff lõpetas 1993. aastal Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ning 1999. aastal Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe prantsuse keele ja kirjanduse alal. Ta on end täiendanud tõlkide ja tõlkijate ning tõlkeõppejõudude koolitustel Eestis, Prantsusmaal ja Taanis.
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Lisaks tööle vabakutselise tõlgi ja tõlkijana on Indrek Koff töötanud tõlkijana Eesti Õigustõlke Keskuses (1997–1998) ning õppejõuna Tartu Ülikoolis (1997–1998, 2000–2003), Eesti Humanitaarinstituudis (1998–1999) ning Tallinna Ülikoolis (2003–2008). Alates 2003. aastast on ta Härra Tee & proua Kohvi OÜ (kuni 2015. aastani oli ettevõtte nimi Indrek Koffi tõlketalu OÜ) juhataja.
Aastatel 2016–2018 sai Indrek Koff kirjanikupalka.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Tõlked
[muuda | muuda lähteteksti]Indrek Koff on tõlkinud peamiselt prantsuse keelest, aga ka portugali keelest eesti keelde.
- Claude Lévi-Strauss, "Nukker troopika". Varrak, 2001
- Emmanuel Carrère, "Vaenlane". Varrak, 2002
- "Armunud vanamehed", klassikaliste commedia dell'arte tekstide põhjal adapteerinud ja lavastanud Patrick Pezin. Kuressaare Linnateater ja Theatrum, 2002
- Patrick Barbier, "Kastraatide hiilgus ja viletsus". Kunst, 2003
- Philippe Delerm, "Väikesed naudingud". Varrak, 2004
- Michel Foucault, "Seksuaalsuse ajalugu I. Teadmistahe". Valgus, 2005
- Éric-Emmanuel Schmitt, "Oskar ja Roosamamma". Varrak, 2006
- Éric-Emmanuel Schmitt, "Härra Ibrahim ja Koraani õied". Varrak, 2006
- Éric-Emmanuel Schmitt, "Milarepa". Varrak, 2006
- Maurice Maeterlinck, "Sinilind". Avita, 2006
- Laurent Gaudé, "Scortade päike". Pegasus, 2006
- Michel Houellebecq, "Elementaarosakesed". Varrak, 2008
- Alfred J. Church, "Ilias poistele ja tüdrukutele". Avita, 2009
- Alfred J. Church, "Odüsseia poistele ja tüdrukutele". Avita, 2009
- Maude Ratford Warren, "Kuningas Arthuri lood". Avita, 2010
- Claude Lévi-Strauss, "Rass ja ajalugu", "Rass ja kultuur". Varrak, 2010
- Claude Duneton, "Punaste metsade taga". Loomingu Raamatukogu, 2010
- Jean-Louis Fournier, "Issi, kus me lähme?" Loomingu Raamatukogu, 2012
- Muriel Barbery, "Siili elegants". Varrak, 2012
- Paulo Coelho, "Accra käsikiri". Varrak, 2013
- Michel Houellebecq, "Kaart ja territoorium". Varrak, 2013
- Jean-Claude Mourlevat, "Ookeani kutse". Draakon & Kuu, 2013
- Georges-Olivier Châteaureynaud, "Õnne põik". Loomingu Raamatukogu 6–8, 2014
- Paulo Coelho, "Abielurikkumine". Varrak, 2014
- Emmanuel Bove, "Minu sõbrad". Loomingu Raamatukogu 5–6, 2015
- Jean-Claude Mourlevat, "Siluett". Draakon & Kuu, 2015
- Michel Houellebecq, "Platvorm". Varrak, 2016
- Paulo Coelho, "Spioon". Varrak, 2016
- Joaquim Maria Machado de Assis, "Hulluarst". Loomingu Raamatukogu 40, 2016
- Emmanuel Carrère, "Limonov". Varrak, 2017
- Jean-Pierre Minaudier, "Grammatika ülistus". Varrak, 2017
Ilukirjanduslik looming
[muuda | muuda lähteteksti]- "Vana laul". Verb, 2006
- "Enne kooli: unejuturaamat lastele, kes oskavad juba ise lugeda, ja neile ka, kes veel ise ei oska, aga kelle ema ja isa oskavad". Kirjastuskeskus, 2009
- "Laste hotell" (näidend, koos Eva Koffiga, kogumikus "Hea sõna". Eesti Teatri Agentuur, 2010)
- "Eestluse elujõust: hüsteeriline traktaat". Härra Tee & proua Kohvi, 2010 (läti keeles "Par igaunisko dzīvesdziņu", tõlkija Maima Grīnberga, avaldatud mittetäieliku tõlkena internetiajakirjas Punctum, 23. veebruar 2018)[1][2]
- "Meie suur puu". Päike ja Pilv, 2012
- "Asjaõigusest" (koos Jan Kausiga). Roheline Kuu, 2012
- "Kui ma oleksin vanaisa". Päike ja Pilv, 2013
- "Koju". Härra Tee & proua Kohvi, 2014 (läti keeles "Uz mājām", tõlkija Daila Ozola, Pētergailis 2021)[1]
- "Kirju koer". Härra Tee & proua Kohvi, 2014
- "Ilusti". Härra Tee & proua Kohvi, 2016 (läti keeles "Visu dienu labiņi", tõlkija Maima Grīnberga, Jāņa Rozes apgāds 2020)[3]
- "Ma elan hästi". Härra Tee & proua Kohvi, 2016
- "Saja rahva lood" (Jüri Mildebergi piltidega). Härra Tee & proua Kohvi, 2016
- "Poeem" (Jüri Mildebergi piltidega). Härra Tee & proua Kohvi, 2016
- "Kooliraamat" . Tallinna Keskraamatukogu, 2017
- ''Palavikulilled''. Härra Tee & proua Kohvi, 2020
- ''Kui ma oleksin vanaema''. Härra Tee & proua Kohvi, 2021
- ''Kuhu lapsed said?''. Härra Tee & proua Kohvi, 2021 (läti keeles "Kur palika bērni?", tõlkija Maima Grīnberga, Liels un mazs 2023)[4]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2010 Siugja Sulepea kirjandusauhind[5]
- 2010 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia („Eestluse elujõust”)
- 2011 Põlvepikuraamatu konkurss, äramärgitud töö ("Meie suur puu", illustratsioonid Louise Duneton)
- 2014 Paabeli Torni auhind (Jean-Claude Mourlevat' "Ookeani kutse" tõlge eesti keelde)
- 2016 Hea lasteraamat ("Ilusti")
- 2016 Prantsusmaa Kunstide ja Kirjanduse Ordeni rüütel
- 2021 stipendium "Ela ja sära"
- 2021 Aasta Rosin ("Kuhu lapsed said?")[6]
- 2021 Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind ("Kuhu lapsed said?)
- 2023 Arvo Pärdi Keskuse residendistipendium
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]- François Villoni Seltsi asutajaliige
- Eesti-Prantsuse Leksikograafiaühingu asutajaliige, juhatuse liige, 2004–2006 esimees
- Eesti Tõlkijate ja Tõlkide Liidu liige
- Eesti Kirjanike Liidu liige
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Indrek Koff oli abielus Eva Koffiga, neil on neli last.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Grāmatās: Uz mājām. Satori, 30. aprill 2021
- ↑ Indrek Koff. — par igaunisko dzīvesdziņu. Punctum, 23. veebruar 2018
- ↑ Latviskots igauņu autora Indreka Kofa darbs bērniem «Visu dienu labiņi». LSM.lv, 20. veebruar 2020
- ↑ Izdots igauņu autora Indreka Kofa dzejoļu krājums Kur palika bērni?. Diena, 12. juuni 2023
- ↑ Siugja Sulepea pälvib Indrek Koff. Eesti Ekspress, 13. september 2010.
- ↑ Aasta Rosina auhind selgunud - Eesti Lastekirjanduse Keskus. Vaadatud 06.01.2022.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Indrek Koff |
- Kaus, Jan. Indrek Koff – ei noh, täitsa normaalne mees ju. Sirp, 24. september 2010.