Iiri vabadussõda
Iiri vabadussõda (iiri keeles Cogadh na Saoirse), tuntud ka kui Iirimaa iseseisvussõda ja Iiri iseseisvussõda, oli aastatel 1919–1921 väldanud sissisõda, milles võitlesid Iiri Vabariiki esindanud Iiri Vabariiklik Armee (IRA) ning Briti Kroonile alluvad Briti armee ja Kuninglikud Iiri Politseijõud, lisaks viimase alla kuuluvad paramilitaarsed üksused Ulsteri Eripolitseijõud ja Abivägede Diviis.
1921. aasta 11. juulil jõustus vaherahu, misjärel alanud läbirääkimised viisid 6. detsembril Suurbritannia-Iirimaa lepingu allkirjastamiseni. Lepinguga korraldati ümber senine Iirimaa võimujaotus, milles domineeris Briti valitsus: ametisse astus Iirimaa ajutine valitsus ning üleminekuperioodi järel moodustati impeeriumi koosseisus oleva dominioonina Iiri Vaba Riik, millest jäi välja Põhja-Iirimaa, mis oli otsustanud jääda Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi koosseisu.
Suurbritanniaga sõlmitud leping tekitas osutus oma tingimuste tõttu iirlaste seas poleemiliseks ning iseseisvust taotlenud jõudude sisetülide kulminatsioonina puhkes 1922. aasta juunis vastloodud riigis 11 kuud kestnud Iiri kodusõda, mille võitsid Vaba Riigi valitsusele lojaalsed ja lepingut pooldavad jõud.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Iiri vabadussõda – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis