Ieperi kangahall
.jpeg)
.jpg)
Ieperi kangahall (flaami keeles Lakenhalle van Ieper) on Belgias Ieperis asuv keskajast pärinev, Esimeses maailmasõjas hävinud ja 20. sajandil taastatud suur gooti hoonekompleks koos kellatorniga. Ehitis on kunagine Gewandhaus, praegu asub seal Esimese maailmasõja uurimisele pühendatud muuseum In Flanders Fields.
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Kompleksi ehitamist alustati 13. sajandil, arvatavasti umbes 1200. aasta paiku Flandria krahvi eestvõttel; ehitis valmis 1304. aastal. Hoones käideldi ja ladustati kangaid terve keskaja jooksul. Esimese maailmasõja Flandria lahingute käigus purustati ehitis peaaegu täiesti, kuid seda hakati taastama juba alates 1920. aastatest ja 1967. aastaks oli see võimalikult originaalilähedaselt rekonstrueeritud. Ehitis kuulub alates 1999. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse koos teiste Belgia kellatornidega, aastal 2005 koos kellatornidega Prantsusmaal[1].
Kangahalli toodi kaup Ieperlee veeteed pidi; tänapäeval on selle vool suunatud torudesse tänavate all. Ruumikas esimene korrus, mis kunagi oli villa ja kangaste müügisaal, on nüüd näitustepind ja turismiinfokeskus; teisel korrusel oli kunagi samuti turg, nüüd tegutseb seal muuseum In Flanders Fields, mis keskendub Esimese maailmasõja ajaloole. Muuseumis asub ka sissepääs kellatorni.
Arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]Kangahall on ehitatud enamjaolt Arrasi ümbruse liivakivist. Ehitise ülakorruse ning kellatorni nurgatornikesed on kollastest tellistest. Erinevalt muust Flandria tellisgootikast domineerib dekooris tellise üle lopsakas raiddekoor. Kompleksi kuulub 70 meetri kõrgune Flandria arhitektuurile iseloomulik linnakellatorn (belfort).
Allkorrusel ulatub üle terve esikülje õlgkaarsete ukseavade rida, nende koha sama laiad bifoorsed aknad neliksiirudega ehisraamistikus. Ülakorrusel vahelduvad reas kõrged teravkaaraknad ja sama kujundusega petikud. Enne 20. sajandi suuri sõdasid seisid neis niššides elusuurused skulptuurid ajaloolistest isikutest, Flandria krahvid ja krahvinnad. Enamjaolt on need nišid tänaseni tühjad, kuid peasissepääsu lähedal keskel on ehitise legendaarsete alustajate Flandria krahvi Baldwin IX ja Marie de Champagne'i kujud, samuti kuningas Albert I ja Baieri Elisabeth, kelle valitsusajal hakati hoonet taastama. Nende skulptuuripaaride vahel täpselt keskel petikkaarega raamitud peaportaali kohal on Thuyne'i Jumalaema (Onze-Lieve-Vrouw van Thuyne), Ieperi kaitsepühaku kuju.
Kellatornis, mida kroonivad neli ehistornikest ja tornikiiver, on 49 kellaga kariljon, mis mängib iga poole tunni tagant. Tornikiivri tipus on kullatud lohe kujuline tuulelipp. Tornist avaneb avar vaade linnale ja seda kasutatigi keskajal vahitornina, samuti oli see linnaarhiivi ja varakambri asukoht ning vangla.
Kangahalli idaküljes seisab elegantne hilisrenessanss- või manerismistiilis tiibhoone Nieuwerck, mis ehitati aastail 1619–1622 ja mille stiil eristub selgelt kangahalli gooti vormidest. Ka see taastati pärast sõda varemetest ja seal asub Ieperi raekoda.
Kattenstoet
[muuda | muuda lähteteksti]Keskajal Ieperis valitsenud tavaga visata elusaid kasse kellatornist alla seostub tänapäeva Ieperi iga-aastane karneval Kattenstoet, mida peetakse üle kolme aasta tagant mai teisel pühapäeval alates 1955. aastast[2]. Sümboolselt meenutab barbaarset tava pidustuste narr, kes viskab tornist alla sametist mängukassid, mida rahvahulk püüab.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]