Hiina triaadid

Triaad (traditsioonilises hiina keeles: 三合會; lihtsustatud hiina keeles: 三合会; kantoni murdes: sāam hahp wúi; mandariini keeles: sān hé huì) on Hiina rahvusvaheline organiseeritud kuritegevuse sündikaat, mille kese asub Hiinas ja filiaalid erinevates riikides, kus on märkimisväärne Hiina diasporaa. Koosnedes arvukatest eri organisatsioonidest (triaad) pole triaadid kunagi moodustanud ühtset organisatsiooni. Samas on kõigil triaadidel ühised uskumused ja rituaalid, näiteks usk numbri 3 müstilisse tähendusse, millest nende nimi pärineb. Teise versiooni järgi põhineb nimi Hiina traditsioonilisel töörühmade struktuuril – üks ülemus ja kaks talle alluvat. Triaadi kahe rakukese pealikud alluvad ka kõrgemale isikule, kes omakorda on paaris teise sama staatusega isikuga, kellel on oma ülemused jne. Hiinas arvatakse olevat üle 5000 eri triaadi, mis sageli moodustavad omavahel liite.

Tuntud, kui "Mandri-Hiina kuritegelikud organisatsioonid", on neid kahte peamist tüüpi: "tumedad jõud" (lõdvalt organiseeritud rühmitused) (hiina: 黑恶势力, Hēi è shìlì; "kurjad jõud") ja "mustad ühiskonnad" (hiina: 黑社会; Hēishèhuì) (paremini organiseerunud kuritegelikud organisatsioonid). Kaks tunnust, mis eristavad "musta ühiskonda" tavalistest "tumedatest jõududest" või madala tasemega kuritegelikest jõukudest on nende suutlikkus kontrollida kohalikke turge ja politseilt saadav kaitse.

Ajalugu

Esimesed triaadid olid legendi järgi XVII sajandil budistlikud mungad, kes kavatsesid kukutada 1644. aastal Hiina vallutanud mandžude Qingi dünastia (tänapäevani kalduvad triaadid tugevalt budistliku müstika poole). Algselt nimetasid end "valgeks lootoseks". Triaadid said alguse osana organiseeritud hiina patriootlikust liikumisest, mille eesmärk oli kukutada Qingi valitsus, mida peeti türanlikuks ja hani etnilise enamuse jaoks võõraks, kuna Qingi dünastia koosnes etnilistest mandžudest.

1760. aastatel loodi põrandaalune vennaskond Taeva ja Maa Ühing (天地會, Tiandihui), mis laienes üle Hiina jagunedes mitmeks väiksemaks rühmituseks. Need ühingu võtsid oma embleemiks kolmnurga, millega tavaliselt kaasnesid mõõkade dekoratiivsed kujutised või Guan Yu (关羽, Guān Yǔ) (Hiina sõjajumal) portreed.

Triaadide hiilgeaeg algas 1772. aastal, kui britid Warren Hastingsi juhtimisel hakkasid oma India kolooniast Hiinale hõbeda eest müüma oopiumi. Kuna see oli Hiinas keelatud alates 1729. aastast, tulid peamiste ostjatena kõne alla vaid salaühingud, kellega koos toimus korrumpeerunud ametnike poolt kaetud oopiumikaubandus. Peamine kauplemiskoht oli alguses Kanton, ainus eurooplastele avatud sadam. Pärast oopiumikeelu taaskinnitamist Hiina keisri poolt 1800. aastal ei veetud seda enam Kantoni sadamasse, vaid anti sadama ees olevale triaadi salakaubaveolaevastikule. Esimese oopiumisõja 1842. aastal lõpetanud Nanjingi lepinguga pidi Hiina loovutama Hongkongi ja avama eurooplastele viis sadamalinna, sealhulgas Shanghai. Formaalselt jäi oopium keelatuks, nii et triaadid jäid kõikjal peamisteks kaubanduspartneriteks. 1858. aasta juunis sõlmitud Tianjini leping lubas selgesõnaliselt ka oopiumi importi. 1880. aastal jõudis oopiumiimport rekordilise tasemeni, 6500 tonnini, et toita 20 miljonit sõltlast, millesse Hiina valitsus sekkus impordimaksu kaudu.

19. sajandil olid aga mandžud endiselt võimul ja triaadiliikumine oli suures osas mandunud kriminaalseks põrandaaluseks, mis asus peamiselt Hongkongis ja Shanghais. Qingi dünastia kukutati 1911. aastal rahvusliku Guomindangi (Kuomintang) partei juhtimisel, mille eesotsas oli Hiina Vabariigi esimene president Sun Zhongshan (triaadi liige).

1927. aastal andis Guomindangi Rahvusliku Revolutsiooniarmee ülemjuhataja Chiang Kai-shek oma Šanghai triaadiühingu Rohelisele jõugule käsu alustada kommunistide tapmist, mis viis aasta jooksul ligemale 300 000 hiina kommunisti tapmisele. Kui kommunistid 1949. aastal Mandri-Hiinas võimule tulid, põgenesid triaadid Hongkongi, muutes selle territooriumi hiina organiseeritud kuritegevuse peakorteriks. Pärast seda tunnistasid Hongkongi triaadid väheste eranditega ustavust Hiina Vabariigile Taiwanis ja pidasid kommunistlikku parteid oma surmavaenlaseks.

1984. aasta Hiina-Briti ühisdeklaratsioonist, mille tulemusena Hongkong 1997. aastal liideti Hiina Rahvavabariigi eristaatusega territooriumiks, algasid soojemad suhted Pekingi võimude ja triaadide vahel. Triaadidel oli Hongkongis märkimisväärne jõud, mida poleks saanud ignoreerida. Andes triaadidele võimaluse Hiinas äri ajada ostis Pekingi valitsus triaadid ära: Sun Yee On, Hongkongi suurim triaadiklann, ei nõua enam uutelt liikmetelt truudusvannet Taiwanile, vaid Hiina Rahvavabariigile.

Triaade kahtlustatakse 2019. aasta suvel Hongkongis toimunud Hiina keskvõimu suurema sekkumise vastu protestivate meeleavaldajate ründamises.