Mine sisu juurde

Harilik hiibapuu

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Hiibapuu)
Harilik hiibapuu
Hiibapuud Jaapanis
Hiibapuud Jaapanis
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass Okaspuud Pinopsida
Selts Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond Küpressilised Cupressaceae
Rich. ex Bartl., nom. cons.
Perekond Hiibapuu
Liik Harilik hiibapuu
Binaarne nimetus
Thujopsis dolabrata

Harilik hiibapuu (Thujopsis dolabrata) on küpressiliste sugukonda (Cupressaceae) hiibapuu perekonda kuuluv igihaljas okaspuuliik. Ta on ainus oma perekonnas esinev liik.

Thujopsis tuleneb ladina keelest, kus thuja tähendab elupuud ja opsis on tõlgitult 'sarnane', kuna ta on lähedane elupuu perekonna (Thuja) esindajatega. Dolabrata on tõlkes 'tahumatult kujundatud'.[1]

Levila ja kasvukoht

[muuda | muuda lähteteksti]

Harilik hiibapuu kasvab Jaapanis riigi kesk- ja lõunaosas[1] mägedevahelistes orgudes, eelistades niiskemaid muldasid ja suurema õhuniiskusega paiku.[1][2] Liigi esindajaid on leitud kasvamas kuni 3000 m[1][3] kõrguselt, kuid enamasti kasvab 400–1800 m[4] kõrgusel merelise kliimaga aladel.[4] Hiibapuu on kodumaal looduskaitse all.[4] Kasvab kodumaal 25–30 (40) m[5], meil 2–4 m kõrguseks.

Botaanilised tunnused

[muuda | muuda lähteteksti]

Harilik hiibapuu on ühekojaline, õhukese koorega, halli või punakas pruuni tüvega igihaljas puu.[6] Tavaliselt 25–30 m[7] kõrgune aeglasekasvuline puu, harvem ka madal põõsas. Võra on tihti püramiidse kujuga, laiuv, maani ulatuv ja püstiste okstega.[8][3][6] Võrsed on noorelt helerohelised, lamedad ja laiad, vanemalt ümarate tumepruunide soomustega.[1][5][6] Okkad on umbes 5 mm pikkused, laiad, soomusjad, pealt tumerohelised, alt hõbevalged.[1][3][6] Pungad on helepruunid, kujult ovaalsed, ümbritsetud külgsoomustega.[1]

Käbid on väikesed, püstised, ovaalsed, laimunajad või piklikümarad, umbes 1–2 cm x 0,6–1 cm.[1][7][6] Kasvades on sinakashallid ja valmides pruunid, 6–10 teravatipulise ja tagasipöördunud soomusega. Käbid valmivad sama aasta sügisel ja seemned varisevad kohe.[2] Seemned on kahe väikese külgmise lennutiivaga, 4–5 mm pikk ja 3–3,5 mm lai.[6]

Kodumaal kasutatakse hariliku hiibapuu puitu[9][4], mis on kerge ja vastupidav kõdunemisele.[4] Puidust valmistatakse mööblit, samuti kasutatakse puitu sildade ja majade ehitamisel ning ka käsitöös. Mujal maailmas on ta kasutusel ilupuuna[4][5], hinnatakse püramiidselt laiuvat võra. Talub väga hästi varju[6], mistõttu on leidnud meil koha haljastuses alusrinde põõsana.[1] Kasutatakse väiksemates aedades ilupõõsana, tihti poolvarjulistes paikades.[9]

Eestis kasvab ta enamasti põõsana, mis on 2–4 m kõrge ja umbes 1,5 m lai. Eestis vilju ei anna, mistõttu paljundamine käib vegetatiivselt[1]. Eesti suurim hiibapuu kasvab Viimsis Linda Pahk’i erakollektsioonis. See puu on 6,3m kõrgune. (mõõdetud 16.06.2024).

Tuntuimad sordid on `Variegata`, mis on kujult püramiidjas, kuni 3 m kõrguse ja 1,5 m laiuse võraga puu, ning `Nana`, mis on aeglasekasvuline, 60 cm kõrgune ja 1,5 m laiune põõsas.[1]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 https://web.archive.org/web/20170208033342/https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/313 Kasutatud 02.02.2017
  2. 2,0 2,1 https://web.archive.org/web/20160624101114/http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/hiibapuu.html Kasutatud 02.02.2017
  3. 3,0 3,1 3,2 http://www.missouribotanicalgarden.org/PlantFinder/PlantFinderDetails.aspx?taxonid=254017&isprofile=0& Kasutatud 02.02.2017
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 http://www.iucnredlist.org/details/42265/0 Kasutatud 03.02.2017
  5. 5,0 5,1 5,2 "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuni 2016. Vaadatud 7. veebruar 2017.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 http://www.conifers.org/cu/Thujopsis.php Kasutatud 02.02.2017
  7. 7,0 7,1 https://en.wikipedia.org/wiki/Thujopsis Kasutatud 01.02.2017
  8. https://web.archive.org/web/20170208033653/http://www.calmia.ee/Taimed/igihaljad_puud/hiibapuu.htm Kasutatud 02.02.2017
  9. 9,0 9,1 https://web.archive.org/web/20160624101114/http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/hiibapuu.html 02.02.2017

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]