Hibiinid

Hibiinides talvel

Hibiinid (vene Хибины, saami Umbtekis, Umptek) on mäestik Põhja-Euroopas Koola poolsaarel. Venemaa Murmanski oblasti kõrgeim mäemassiiv jääb Imandra ja Umbjärve vahele ning hõlmab ligi 1300 ruutkilomeetrit.

Hibiinide kaks kõrgemat platood on 1201 m kõrgune Judõtšvomtšorr ja 1191 m kõrgune Tšasnatšorr. Mäesõlmes on veel kolm pea sama kõrget lava Kukisvumtšorr, Petrelius ja Putelitšorr ning Aleksandr Fersmani järgi nime saanud Fersmani mäetipp, mida kunagi ammu peeti kõrgeimaks.

Hibiinid on Venemaa kõige vanemad mäed: nad on juba miljard aastat mäed olnud. Kõige vanemad magmavoolud mäestikus on üle poolteise miljardi aasta vanad. Mäed on nii kaua kulunud, et nende tipud on muutunud lamedateks platoodeks. Seevastu mägede nõlvad on järsud, kohati kaetud liustikega.

Hibiinide kliima on laiuskraadi arvestades pehme. See tuleneb lähedusest Barentsi merele, mida soojendab Golfi hoovus. Polaaröö kestab umbes 4 nädalat. Madalrõhkkonnad ja õhurõhu järsud langused on sagedased. Virmalisi on näha septembrist kuni aprilli keskpaigani.

Suvi on lühike. Mägedes on öökülmavaba perioodi pikkus 60–80 päeva. Eelmägedes on periood, mil ööpäeva keskmine temperatuur on üle 10 °C, umbes 70 päeva pikk. Polaarpäev kestab mai lõpust juuli keskpaigani. Sademeid on suvel vähem.

Hibiinides valitseb arktiline tundra.

Mägede jalamil asuvad linnad Apatitõ ja Kirovsk.

Hibiinides leidub apatiiti.