Henrik Karlsson Horn

Henrik Karlsson Horni portree admiral Jacob Gottbergi sõbraalbumis (album amicorum; 1609)

Henrik Karlsson Horn (2. september 1578 Haapaniemi mõis, Rantasalmi kihelkond – 20. mai 1618 Stockholm) oli Rootsi riigi- ja õukonnategelane ning diplomaat.

1611. aastal nimetati ta riigimarssaliks ehk kuningliku õukonna ülemaks (riksmarskalk, mitte segi ajada samuti riigimarssali (riksmarsk) nime kandnud sõjaväe ülemjuhataja ametikohaga). Samuti oli ta Võnnu mõisa omanik Ridala kihelkonnas Läänemaal.

Lapsepõlv ja haridustee

Henrik Karlsson Horni sünnikodu, Haapaniemi kindlusmõisa varemed

Helmstedti ülikool 17. sajandil

Henrik Karlsson Horn sündis Rootsi riigitegelase ja väejuhi Karl Henriksson Horni ja Agnes von Delwigi pojana. Ta oli Gustaf Horni, Klas Horni ja Evert Horni vend. Tema lapsepõlv möödus peamiselt Eestimaal, kus tema isa pidas mitmeid sõjalisi ja administratiivseid ametikohti. Tõenäoliselt alles 1590. aasta augustis, mil Karl Henriksson Horn viidi Stockholmi vangistusse, kolis tema pere Soome ning asus elama suguvõsale kuulunud Kankaisteni mõisa.

Välismaa ülikoolides õppinud isa eeskujul sai ka Henrik Karlsson Horn hea hariduse. Esmalt näib ta olevat õppinud Mecklenburgi päritolu koduõpetaja Johannes Tutingiuse käe all, misjärel saadeti ta juba Euroopasse haridust omandama. 30. oktoobril 1593 immatrikuleeriti ta koos soome aadliku Herman Flemingiga Königsbergi ülikooli. Samas on ajaloolased oletanud, et Königsbergi ülikoolis võis õppida hoopis Henrik Karlsson Horni eakaaslasest nõbu Henrik Göransson Horn. Igatahes 4. märtsil 1596 immatrikuleeriti Henrik Karlsson Horn Helmstedti ülikooli Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogiriigis. Tänapäevani on säilinud Henrik Karlsson Horni album amicorum – varauusajal moes olnud üliõpilasalbum, kuhu õppurid lasid oma sõpradel, kaasõpilastel, sugulastel ja teistel kirjutada luuletusi, autogramme, joonistusi ja muud säärast. Horni album näib olevat soetatud kohe Helmstedti õppima asudes ning ühtede esimestena on sinna oma nimed kirjutanud ringirändavad rootsi üliõpilased Johannes Schroderus (1577–1645; tulevane tuntud riigimees Johan Skytte) ja Nicolaus Chesnecoperus. Albumi sissekanded oma dateeringutega on oluliseks allikaks Horni elukäigu jälgimisel.

Helmstedti ülikooli nimekaimate õppejõudude hulka kuulus toona professor Johan Borckholt, kes tegutses muuhulgas Braunschweig-Wolffenbütteli hertsogi poegade eraõpetajana. Borckholti kodu oli mitme aastakümne jooksul vürstipoegade ja aadlike kogunemispaigaks, ning näib, et sellesse ringi kuulus ka noor Horn. Ülikooliajal sattus Horn ka pahandustesse - kord lõhkus ta koos kaasüliõpilastega ühe Helmstedti linnakodaniku maja aknad ja ukse, murdis maja raudvõtme ning tekitas kodanikule kehavigastusi. Selle vägivallateo eest pidi ta 13.–14. jaanuaril 1597 ülikooli juhtkonna ees aru andma. Milline karistus Hornile määrati, ei ole teada. 19. juuli 1597 lahkus Horn Helmstedtist ning suundus Lübeckisse, kust sõitis laevaga Tallinnasse.

Järgnenud aastad veetis ta nähtavasti Tallinnas, ning kui tema isa 1600. aastal Linköpingi riigipäevale sõitis, läks ka Henrik Karlsson Horn Rootsi. On teada, et 20. augustil 1600 viibis ta Stockholmist. Rootsi pealinnast reisis ta uuesti Saksamaale ning 29. detsembril 1600 oli ta juba Kölnis, kus asus õppima sealsesse ülikooli. Kuigi Kölni ülikool oli katoliiklik, oli 1590. aastatel sinna õppima asunud arvukalt Madalmaade ja Saksamaa protestante. Ka Horn näib olevat Kölnis lävinud peamiselt protestantidega. Siiski kuulus Kölnis tema sõprade hulka ka Liivimaa aadlik, hilisem Tartu staarost, Magnus Ernst Dönhoff (1581–1642). Kölnist lahkus Horn milalgi peale 5. jaanuari 1602. Horni õpingud katoliiklikus ülikoolis pakkusid kõneainet Rootsis, kus alates 1590. aastatest oli käinud võimuvõitlus katoliikliku Sigismundi ning luterliku hertsog Karli vahel. Kölnist suundus Horn põhja poole, ning 3. märtsil oli ta Osnabrückis, 15. märtsil aga juba Hamburgis. Sealt reisis Horn koju, kuid pole selge, kas Eestisse või Soome.

Umbes sel ajal abiellus Henrik Karlsson Horn hertsoginna Kristiina õuepreili Anna Jönsdotter (Snakenborgiga), ning laulatus toimus hertsogipaari õnnistusel Nyköpingi linnuses. Mõnedes allikates on pulmade ajaks märgitud 28. jaanuar 1602, kuid see ei saa tõele vastata, kuna Horn oli toona alles Saksamaal. Kindel on aga see, et 1602. aasta augustis saabus Henrik Karlsson Horn koos oma venna Evert Horniga hertsog Karli õukonda. Evert lahkus sealt küll välismaale, kuid Henrik jäi hertsogi õukonda kogu sügiseks. Võimalik, et samal ajal astus ta ka väeteenistusse. Novembris 1602 läänistati talle ka mõned mõisad Soomes.

Diplomaadikarjäär

Lähetus Pommerisse

Pommeri hertsog Bogislaw XIII, kelle õukonda saadeti Horn oma esimesele diplomaatilisele lähetusele.

1603. aasta sügisel andis parasjagu Kalmaris viibinud hertsog Karl Henrik Karlsson Hornile esimese diplomaatilise ülesande. Nimelt pidi Horn koos Olof Strålega reisima Pommeri hertsogi Bogislaw XIII juurde, et selgitada asjaolusid seoses Rootsis vangistatud itaalia päritolu palgasõduri krahv Hieronymus Strozziga. Reisi peamiseks eesmärgiks oli aga hoopis Poola kätte vangi langenud Rootsi ohvitseride, kelle hulgas olid tähelepanuväärseimad hertsog Karli vallaspoeg Carl Carlsson Gyllenhielm ning Jakob De la Gardie, sõjavangist vabastamine. Nimelt olid poolakad nõus vangide vahetusega, kui see toimuks Pommeris, sealse hertsogi vahendusel. Horn ja Stråle said korralduse endaga Stralsundi kaasa võtta Poola sõjavangid, oluliseimana neist Võnnu kastellaan ja Tartu ökonoom Georg Schenkingi, et vahetada nad Pommeri hertsogi abiga Rootsi sõjavangide vastu. Saadikud jõudsid Pommeri pealinna novembri keskpaigaks, ning uudis Strozzi vangistamisest näib olevat rõõmustanud pommerlasi, kel oli itaallasse osas mitmeid pretensioone. Keerulisem oli lugu vangide vahetusega ning saadikud jäid Stralsundi vähemalt aastaks, suutmata poolakatega vangide vahetuse osas kokku leppida. Vahepeal kuningaks tõusnud Karl avaldas olukorra osas ärritust, eriti hulluks läks olukord siis, kui Schenking suutis nõrga valve tõttu Horni juurest ära põgeneda. Novembris 1604 oli Horn tagasi Kalmaris. Just seal sai Horn kätte kuninga korralduse Schenking uuesti kinni võtta, või tema eest määratud kautsjon omaenda taskust kinni maksta. Horn viibis nähtavasti Pommeris kogu 1605. aasta, kuid Schenkingit tal tabada ei õnnestunud ning ta naasis Rootsi.

Hoolimata kuninga pahameelest, ei langenud Horn täielikult ebasoosingusse, vaid saadeti juba 1607. aasta sügisel Hollandisse palgasõdureid värbama. 15. septembril 1607 on teda mainitud kamandamas kaht laeva, mille pardal toodi Amsterdamist prantsuse sõjamehi. Kui ta oli sealt naasnud, määras kuningas ta oma noorema poja Karl Filipi kasvatajaks ning Karl IX tõsise haiguse ajal nimetas Gustav Adolf ta Riiginõukogu liikmeks.

Knäredi ja Ulfsbäcki rahukõnelused

Rootsi saatkonda juhtinud Axel Oxenstierna päevaraamatud võimaldavad saada ülevaate Henrik Karlsson Horni liikumistest rahuläbirääkimiste ajal. 27. novembril 1612, päev enne Gustav Stenbocki ja Oxenstiernat ennast, saabusid Nils Bielke ja Horn Ulfsbäcki. 13. detsembril andsid Horn ja Oxenstierna kahele lesknaisele tõendi maksuvabastuse kohta. 15. detsembril sõitis Horn kuningas Gustav II Adolfi juurde Värnamosse, kus ta oli veel 17. detsembril.

Stolbovo rahukõnelused

1613. aastal osales Horn Knäredi rahuläbirääkimistel ja aastatel 1616–1617 juhtis ta Stolbovo rahuläbirääkimisi.

Masku kirikhäära Hemminki Maskulainen pühendas 1616. aastal trükis ilmunud keskaegsete kirikulaulude kogumiku "Piae Cantiones" soomekeelse tõlke oma patroonile Henrik Karlsson Hornile.

1618. aastal sai ta Norrlandi lagman'iks (ülemkohtunikuks). Horn suri 20. mail 1618, ning maeti 21. juunil Stockholmi Jakobi kirikusse. Tema matusekõne kirjutas Västeråsi piiskop Johannes Rudbeckius.

Perekond

Horn af Kanckas suguvõsa aadlivapp

Henrik Klasson Horn abiellus 1602. aastal Nyköpingi lossis Anna Jönsdotter Snakenborgiga, kes oli Stegeborgi asehalduri Jöns Ulfsson Snakenborgi (1535–1600) ja Kristina Joensdotter Gyllenhorni tütar. Anna vanaisad Ulf Henriksson (Snakenborg) ja Joen Olofsson olid Rootsi riiginõunikud ning tädi oli Elizabeth I õuedaam Helena Snakenborg, Northamptoni markiis (1548–1635). Henriku ja Anna abielust sündis vähemalt kaks last:

• Henrik (1618–1693), Rootsi feldmarssal ja Bremen-Verdeni kindralkuberner (1666–1693);
• Helena, oli abielus ooberstleitnant Joachim Friedrich von Zögega ja pärast viimase surma Magnus von Nierothiga.

Esivanemad

Henrik Karlsson Horni esivanemad
Riigimarssal ja riiginõunik Henrik Karlsson Horn (1578–1618)	Eestimaa kuberner, riiginõunik ja feldmarssal Karl Henriksson Horn (u.1550–1601)	Soome ja Eestimaa kuberner Henrik Klasson Horn (1512–1595)	Riiginõunik Klas Henriksson (Horn) (suri enne 1525)	Henrik Olofsson (Horn) Joensuu ja Kankaisteni mõisnik
				... Klasdotter Djäkn
			Kristina Jakobsdotter	Jakob Pedersson
				Magdalena Poitz
		Elin Arvidsdotter (Stålarm)	Karjala laaman ja Hämeenlinna asehaldur Arvid Eriksson (Stålarm) (suri 1529) Sydänmaa ja Boegårdi mõisnik	Porvoo lääni kihelkonnakohtunik Erik Botvidsson (Stålarm)
				Karin Olofsdotter (Fleming)
			Kristina Knutsdotter (Kurck)	Riiginõunik Knut Eriksson (till Nääs) (suri 1535 või 1539) Kaakkila, Tondura ja kogu Närpe kihelkonna omanik
				Elin Klasdotter (Kurck)
	Agnes von Delwig	Eestimaa maanõunik Ewert von Delwig (suri 1560) Tuhala mõisnik	Eestimaa maanõunik Ewert von Delwig (suri 1554) Tuhala mõisnik	Melchior von Delwig Bodde mõisnik Vestfaalis
				Anna Fuchs von Rautenberg
			Anna von Tödwen Tuhala pärijanna	Ewert von Tödwen Tuhala ja Rõngu mõisnik
				Luitgard von Mecks
		Helena von Fahrensbach	Eestimaa maanõunik Winrich von Fahrensbach Valgu mõisnik	Wolmar von Fahrensbach
				Barbara von Anrep
			Elisabeth von Uexküll	... von Uexküll
				...

Välislingid

• Väljavõte Svensk Biografiskt Handlexikonist (rootsi keeles)

Eelnev Göran Claesson Stiernsköld

Rootsi riigimarssal (1611–1618)

Järgnev Ametikoht oli vakantne