Hellmuth Frey
Hellmuth Karl Frey (20. detsember 1901 Tori – 27. detsember 1982 Bielefeld) oli baltisakslasest Eesti ja saksa vaimulik ja teoloog.
Lõpetas Tallinna toomkooli. Õppis Tartu Ülikoolis, aastal 1921 õigusteaduskonnas, aastatel 1922–1927 usuteaduskonnas. Täiendas end 1927–1928 Tübingeni Ülikoolis. Saavutas aastal 1928 mag. theol. kraadi Vana Testamendi alal. Oli prooviaastal Tartu Ülikooli koguduses. Ordineeriti õpetajaks 13. aprillil 1930.
Oli 1930–1939 Tartu Jaani koguduse diakonõpetaja, kusjuures ta oli eriti sisemisjoni alal juhtival kohal, kus ta tegutses alates aastast 1928. 1932–1939 oli ta dotsendi ametikohal Tartu Lutheri Erainstituudis. Oma õpetaja professor Alexander von Bulmerincqi hakkas ta juba Tartus kirjutama seletusi Vana Testamendi kohta, mis kirikurahvale arusaadavad pidid olema. Ilmus 11 köidet, mis ka mitmetesse keeltesse tõlgitud. Samuti on tema trükiste hulgas tähtis koht tema Ilmutusraamatu kommentaaridel "Das Ziel aller Dinge". Tema vaated Eestis olid lähedased Vennastekogudusele ja ta tegutses esmajoones alkohoolikute hooldamise alal sisemisjonitöös.
Lahkus aastal 1939 Saksamaale[1]. Oli 1941–1945 vaimulikuks Lissa's (praegu Leszno, Suur-Poola vojevoodkonnas). Mobiliseeriti aastal 1943 Wehrmachti. Langes Prantsusmaal sõjavangi. Aastatel 1947–1967 oli Betheli Teoloogilise Ülikooli dotsendiks Vana Testamendi alal. Läks 31. detsembril 1967 emerituuri[2].
Pühitses aastal 1962 eesti ja läti pastorite assisteerimisel Beckhofi evangeelse kiriku. Ta oli pikemat aega juhtival kohal liikumises "Kein anderes Evangelium", mis võitleb väärõpetuste ja väärmõjude vastu evangeelses kirikus[3].