Hella Keem
Hella Keem (6. aprill 1915 – 27. detsember 1997) oli eesti keeleteadlane, folklorist ning Võru murde ja Tartu murde uurija.
Hella Keem oli viljakas murdeuurija, kes pani kirja 229 615 sõnasedelit ning 3930 lehekülge murdetekste. [1]
Ta oli pärit Urvaste Kihelkonnast Vaabinast. 1936. aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli.[2]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kuidas minust sai murdekoguja." Kodumurre nr. 3–4, 1962, lk. 28–38.
- Tartu murde tekstid (Tallinn: Valgus, 1970)
- Võru keel (Tallinn: Eesti TA Emakeele Selts, 1997)
- "Leivakünast ahjuluuani: Leivavalmistamisest ja sellega seotud esemetest" (Eesti Keele Instituut ja EKSA, 2020)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1990 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
- 1997 Bernard Kangro kirjanduspreemia ("Võru keel")
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Võrumaa teataja (23.05.2015) Liina Valper
- ↑ "Hella Keem". Eesti rahvamuusika antoloogia. Eesti Kirjandusmuuseum. Vaadatud 25. detsember 2019.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Hella Keem |
- "Lind lohutamas" Hella Keemi esituses. Eesti rahvamuusika antoloogia