Mine sisu juurde

Heli Allik

Allikas: Vikipeedia
Heli Allik Mihhail Lotmanile pühendatud sümpoosionil 3. septembril 2012

Heli Allik (sündinud 27. novembril 1973) on eesti prantsuse filoloog, tõlkija ja toimetaja.

Allik on õppinud Eesti Humanitaarinstituudis kirjandusteooriat ja romanistikat, hiljem aga Université Paris 4 Paris-Sorbonne'is tänapäeva prantsuse kirjandust.[1]

Aastatel 2009–2014 oli ta Tallinna Ülikooli kirjastuse peatoimetaja. 2015. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamatu Tõlkija hääl toimetaja.

Tõlkelooming

[muuda | muuda lähteteksti]

Louis-Ferdinand Céline'i debüütromaani "Reis öö lõppu" eestindamise eest (2011) pälvis Allik Tallinna ülikooli kirjanduspreemia. "Teose kalambuursed pärisnimed on arusaadavuse huvides osaliselt eestindatud, samal ajal prantsuse keele kõla säilitades," iseloomustab Alliku tõlget kriitik Kaarel Kressa. "Selline ühtaegu kartmatu ja delikaatne lähenemine sobib tulevikus näitejuhtumiks, kui korraldatakse tõlkearutelusid teemal "Kas nii võib?"."[2] Prantsuse Teadusliku Instituudi blogis "La Gazette de Tartu" kirjutati tõlke kohta: "Emotsionaalse keelega Céline’i õnnestunud tõlkimine ongi suursaavutus."[3] "Heli Allik tundub olevat vaat et võimatu tööga leidlikult hakkama saanud," kinnitab kirjanik Jan Kaus. "Mainitagu kas või tõlkevasteid nagu "solgineeva", "konstrui", "halturts", "aplaava" ja "Tšutšufrei!", mis tekitasid ajuti tunde, et näen Céline'i kangelasi koperdamas kahekümne viie kraadises külmas üle öise Estonia puiestee."[4] "Just keele revolutsioonilisuse ja reeglipäratu anti-kirjanduse momendi on Allik Céline'i abiga üles leidnud ka eesti keelest; kahepeale õõnestatakse seda paigaltammuvat kirja(kõrg)keelt, milles kõnelemine jätab lugeja ükskõikseks, vastamisi staatilise asjade seisuga," kirjeldas teost tõlkearvustuses Ott Puumeister[5].

"...tõepoolest, Céline'i keelt ei saa tõlkida. Aga võimalik on tõlkida seda intiimsustunnet, mida tema tekst meis tekitab – tunnet, et sellel tekstil on üks keha keelega, millest ta on kirjutatud," selgitas järelsõnas Heli Allik ise.[6] "Tähtsamaks kui ajalooline truudus ja tehniliste terminite täpsus pidasin ma ülesannet sõnad jooksma, hüppama ja tantsima panna. Tõlkida voolamist, libisemist, rütmi."[5]

Ilukirjandustõlkeid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Maiki Voore "Muudatused ülikooli kirjastuses" Tallinna Ülikooli uudiskiri, 18.12.2009 (intervjuu).
  2. Kaarel Kressa "Prantsuse proosa paha poiss Céline" EPL, 18. märts 2011
  3. "Céline siin ja seal" La Gazette de Tartu, 18. märts 2011
  4. Jan Kaus "Kirjanik hüüdis: "Õudus!""[alaline kõdulink] Sirp, 24.03.2011
  5. 5,0 5,1 Ott Puumeister "Nädala raamat: Ärritav ja äratav teekond keeleöö sisikonda" Eesti Ekspress, 21. märts 2011
  6. Tiit Aleksejev "L.F. Céline" Varraku raamatublogi, 19. jaanuar 2011
  7. Tõlkija Heli Allik pälvis Prantsusmaa Kunstide ja Kirjanduse ordeni Eesti Päevaleht, 20.01.2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]