Harry Truman

See artikkel räägib USA presidendist; lennukikandja kohta vaata artiklit USS Harry S. Truman

---

Harry S. Truman
33. Ameerika Ühendriikide president
Ametiaeg 12. aprill 1945 – 20. jaanuar 1953
Eelnev	Franklin D. Roosevelt
Järgnev	Dwight D. Eisenhower
34. Ameerika Ühendriikide asepresident
Ametiaeg 20. jaanuar 1945 – 12. aprill 1945
Eelnev	Henry A. Wallace
Järgnev	Alben W. Barkley
Ameerika Ühendriikide senaator valitud Missourist
Ametiaeg 3. jaanuar 1935 – 17. jaanuar 1945
Eelnev	Roscoe C. Patterson
Järgnev	Frank P. Briggs
Isikuandmed
Sünniaeg	8. mai 1884 Lamar, Missouri, USA
Surmaaeg	26. detsember 1972 (88-aastaselt) Kansas City, Missouri
Erakond	Demokraatlik Partei
Autogramm

Harry S. Truman (8. mai 1884 – 26. detsember 1972) oli Ameerika Ühendriikide 34. asepresident (20. jaanuar – 12. aprill 1945) ja 33. president (1945–1953).

Nimi

Nimi "Harry" pandi Harry S. Trumanile onu Harrisoni auks. Keskmiseks nimeks sai vanemate kompromissina initsiaal "S.", sest nad ei suutnud kokku leppida, kas panna lapsele keskmine nimi isa- või emapoolse vanaisa järgi.

Lapsepõlv ja noorus

Truman sündis 8. mail 1884 Lamaris Missouri osariigis John Anderson Trumani ja Martha Ellen Young Trumani vanima pojana. Tema vend John Vivian (1886–1965) sündis kaks aastat ja õde Mary Jane Truman (1889–1978) viis aastat hiljem.

Harry isa John oli farmer ning tegeles eluskarja müügiga. Trumani pere elas mõnda aega Lamaris, siis koliti Harrisonville'i lähedale farmi ja 1887. aastal tagasi Trumani vanaisale Solomon Youngile kuulunud 600 aakri suurusse farmi Grandview's. Kui Truman sai kuueaastaseks, kolis perekond Independence'isse, et Harry saaks hakata käima presbüterlikus pühapäevakoolis. Tavakooli läks ta kaheksa aasta vanuselt.

Ema õhutusel tegeles ta noore poisina lugemise, muusika ja ajalooga. Ta käis kaks korda nädalas Kansas Citys klaveritundides ning ärkas igal hommikul kell 5, et harjutada kaks tundi iseseisvalt. Ta õppis klaverit, kuni sai 15-aastaseks. Tema lemmikraamatuteks olid ajaloolised sõjalood ja autobiograafiad.

1901 lõpetas Truman Independence'i keskkooli ning astus Kansas City ärikooli, Spaldingi kommertskolledžisse (inglise keeles Spalding's Commercial College), kus ta õppis ühe aasta jooksul raamatupidamist, kiir- ja masinakirja. Et Trumani isa oli viljaturul spekuleerides pere majanduslikult laostanud, siis ei saanud ta poega ülikooli saata. Rahapuuduse tõttu pidi Truman tööle minema, esialgu tegi ta juhutöid, kuid sai peagi tööd pangaametnikuna. Truman on 2019. aasta seisuga viimane president, kes ei ole omandanud ülikoolikraadi.

1906. aastal naasis Truman Grandview'sse ja töötas seal 1917. aastani. Hiljem pidas ta seda eluperioodi väga oluliseks, sest üksildase farmitöö ajal sai ta maailma asjad enda jaoks selgeks mõelda. 9. veebruaril 1909 sai Trumanist Fultoni linnas Missouri osariigis vabamüürlane.

Sel perioodil kurameeris Truman ka oma tulevase abikaasa Bess Wallace'iga, kellele ta tegi 1911. aastal kirja teel esimest korda abieluettepaneku. Wallace lükkas sel korral ettepaneku tagasi, kuid Trumanit see ei heidutanud ning ta jätkas sihipärast kurameerimist: nad olid kirjavahetuses ning kohtusid aeg-ajalt. 1913. aastal kihlusid nad salaja. Kui Truman astus 1917. aastal sõjaväkke, et Esimesse maailmasõtta minna, arvas Wallace, et nad peaksid abielluma. Seekord keeldus Truman ning tegi ettepaneku oodata abiellumisega, kuni ta sõjast tervena tagasi tuleb. Harry S. Truman ja Bess Wallace (täisnimega Elizabeth Virginia Wallace) abiellusid 28. juunil 1919. 17. veebruaril 1924 sündis nende ainus laps Mary Margaret Truman.

Esimene maailmasõda

1917. aasta aprillis ühinesid ka Ameerika Ühendriigid maailmasõjaga ning nüüdseks 33aastane Truman astus taas Missouri rahvuskaardi liikmeks. Aastatel 1905–1911 oli ta juba olnud Kansas City suurtükipatarei B, Missouri 2. suurtükiväepataljoni liige. Kuna Trumani nägemisteravus oli erakordselt halb, pidi ta mõlemal korral vaeva nägema, et sõjaväe üldfüüsilisest testist läbi saada, näiteks 1905. aastal õppis ta silmakontrolli tabeli pähe.

Enne Prantsusmaale rindele minekut saadeti Trumani väesalk väljaõppele Camp Doniphani sõjaväebaasi, mis asus Oklahoma osariigis Fort Silli kõrval. Truman töötas väljaõppelaagri selvekohvikus, mida ta juhtis koos seersant Edward Jacobsoniga, kes oli varem töötanud Kansas Citys müüjana. Nende koostöö oli silmapaistvalt hea ja ka sõduritele tulutoov. Teine mees, keda ta Fort Sillis kohtas ja kes tema hilisemat elukäiku tugevalt mõjutas, oli leitnant James Pendergast, Kansas City poliitiku Joseph Pendergasti nõbu.

1918. aasta juulis edutati Truman ohvitseriks ja temast sai Prantsusmaal paikneva suurtükiväerügemendi komandör. See üksus, Battery D 129, mis kuulus 60. väliarmee 35. brigaadi ratsaväedivisjoni, oli kurikuulus distsipliiniprobleemide poolest. Esialgu oli Truman meeste hulgas ebapopulaarne, sest tema eesmärk oli kord majja saada. Kuigi mehed töötasid talle vastu, oli Truman sihikindel ning andis sõna, et toetab oma kapraleid ja seersante kõiges, kui nad peavad distsipliinist kinni, vastasel juhul lubas ta nad tagasi reameheks saata. Truman tõestas oma liidriomadusi ühel ööl Vogeeside mäestikus, kui üksus langes sakslaste äkkrünnaku alla. Kui paanikas sõdurid hakkasid laiali jooksma, käskis Truman neil vänget sõimu kasutades otsekohe oma positsioonidele tagasi minna. "Santa Fe raudteel töö käigus" õpitud sõim rabas sõdureid sedavõrd, et nad kuuletusid ja Truman juhtis nad edukalt löögi alt ära. Kapten Trumani juhtimise all võideldes ei kaotanud väeosa mitte ühtegi meest. Hiljem edutati Truman koloneliks. Sõjaväeteenistus tõi esile Trumani liidriomadused ning pani aluse tema hilisemale poliitilisele karjäärile Missouris.

Teine maailmasõda

Septembris 1940 valiti Truman Missouri vabamüürlaste suurlooži suurmeistriks. Sama aasta novembris võitis ta valimistel Kansas City senaator Manvel H. Davist rohkem kui 40 000 häälega ja säilitas oma positsiooni senatis. Truman väitis hiljem, et talle tõi valimisvõidu positsioon vabamüürlaste seas.

Senaator Truman ei pooldanud ei Natsi-Saksamaad ega kommunistlikku Venemaad. 23. juunil 1941 ütles Truman välja, mida tema arvab Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelisest sõjast: "Kui me näeme, et võit kaldub Saksamaa poole, siis tuleb meil aidata Venemaad, kui aga Venemaa poole, siis tuleb meil aidata Saksamaad, ja las nad tapavad võimalikult rohkem, kuigi ma ei taha mitte mingil tingimusel, et Hitler võidaks."

Augustis 1945 andis samal aastal Ameerika Ühendriikide presidendiks saanud Truman käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi. Esimene neist lõhkes Hiroshimas 6. augustil 1945. Kohe hukkus vähemalt 70 000 inimest, hiljem suri veel üle 200 000 inimese kiiritustõppe. Teine pomm lõhkes 9. augustil Nagasakis. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri saadud haavadesse ja kiiritushaigusse. Truman kirjutas selle kohta hiljem: "Ma teadsin, mida ma tegin, kui ma sõja peatasin... Ma ei tunne kahetsust ja samas olukorras teeksin sedasama jälle."

Presidendina (1945–1953)

20. jaanuaril 1945 sai Harry S. Trumanist Franklin Delano Roosevelti asepresident. 12. aprillil president Roosevelt suri ja Trumanist sai uus Ameerika Ühendriikide president.

Truman tuli võimule keerulises olukorras, Teise maailmasõja ajal veel enne Hitleri alistamist. Trumani populaarsus oli kõrge, sest peagi pärast tema võimuletulekut õnnestus liitlastel Saksamaa vastupanu murda. Trumani 61. sünnipäeval, 8. mail 1945 lõppes maailmasõda Euroopas.

Augustis 1945 andis Truman käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi. Esimene neist lõhkes 6. augustil Hiroshimas ja teine 9. augustil Nagasakis. See lõpetas Teise maailmasõja.

Pärast maailmasõja lõppu jätkas Truman oma eelkäija, Franklin D. Roosevelti ideede elluviimist. Näiteks just Trumani eestvedamisel loodi 1945. aasta keskel Ühinenud Rahvaste Organisatsioon – esialgu oli sellise liidu loomine olnud Roosevelti idee.

President Trumani ametiajal algas ka külm sõda. Kui 1947. aastal hakkasid Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu suhted pingeliseks muutuma, kuulutas Truman välja Trumani doktriini. Seda peetakse üheks külma sõja algussündmuseks. 1948. aastal kuulutas ta välja Marshalli plaani, millega Ameerika Ühendriigid loovutasid 13 miljardit dollarit, et toetada sõjajärgse Lääne-Euroopa taastamistöid. Marshalli plaani eesmärk oli ära hoida kommunismi levik sõja tõttu majanduslikult nõrgestatud Lääne-Euroopas. 1948. aastal kuulutati välja Berliini blokaad, mis oli külma sõja alguses esimene suurem rahvusvaheline kriis. 1949 loodi Trumani eestvedamisel maailma demokraatlikke riike külmas sõjas ühendav sõjaline liit – NATO. 1950. aastal sekkusid Ameerika Ühendriigid Korea sõtta.

1948. aasta presidendivalimised

Harry Trumani kandideerimisel 1948. aastal kasutati tunnusmuusikana Eubie Blake'i pala "Just Wild about Harry" (salvestus 1922. aastast)

Üks 1948. aasta presidendivalimiste teemadest käsitles kodanikuõigusi. Erinev arusaam kodanikuõigustest jagas Demokraatliku Partei, Trumani kodupartei, kahte leeri. Ühe leeri moodustasid mõned lõunaosariiklased, kes pooldasid segregatsiooni jätkumist ja soovisid, et iga osariik võiks ise otsustada kodanikuõiguste üle. Teise leeri moodustasid valdavalt põhjaosariiklased, kes pooldasid segregatsiooni ja diskrimineerimise lõpetamist kogu riigis.

Parteisisene suurem tüli sai alguse siis, kui Truman avaldas valimisplatvormi, milles lubati kaotada segregatsioon ja diskrimineerimine kõigis osariikides. Vastukaaluks sellele platvormile tegi Mississippi kuberner Fielding L. Wright 6. veebruaril 1948 Floridas Wakulla Springsis toimunud lõunaosariikide kuberneride konverentsil ettepaneku moodustada uus partei, et kaitsta lõunaosariikides rassilist segregatsiooni. Demokraatliku Partei konverentsil (12.–14. juuli 1948, Philadelphia) toetasid põhjaosariikide demokraadid, näiteks Minneapolise linnapea Hubert Humphrey, Trumani kodanikuõiguste-platvormi ning konverents võttis selle vastu. Protestiks kõndisid kõik 22 Mississippi delegatsiooni liiget (kuberner Fielding L. Wrighti ja endise kuberneri Hugh L. White'i juhtimisel) ja 13 Alabama delegatsiooni liiget (asekuberner Leven H. Ellise juhtimisel) konverentsilt välja.

17. juulil 1948 kohtusid nad Alabamas Birminghamis, kus nad lõid uue, segregatsiooni pooldava partei, mille nimeks sai Demokraatlik Osariikide Õiguste Partei (inglise keeles States' Rights Democratic Party). Neid hakati kutsuma dixiecrats'ideks, selle nimetuse esimene pool viitab lõunaosariikide hüüdnimele Dixie, teine sõnale demokraat. See partei nimetas oma presidendikandidaadiks Lõuna-Carolina kuberneri Strom Thurmondi ja asepresidendikandidaadiks Mississippi kuberneri Wrighti. Alabamas ei märgitud Trumani nime valimissedelile. Louisianas, Mississippis ja Lõuna-Carolinas märgiti valimissedelitele Demokraatliku Partei peakandidaadina Strom Thurmondi nimi, kuid teistes osariikides märgiti Demokraatlik Osariikide Õiguste Partei valimissedelile nn kolmanda parteina.

Ka ilma lõunaosariikide toetuseta ei paistnud 1948. aasta valimised Trumanile soodsad. Vabariiklikul Parteil oli enamus nii senatis kui ka esindajatekojas ning nende kandidaat, New Yorgi kuberner Thomas E. Dewey kogus kiirelt populaarsust. Väga suur osa meediast oli Dewey poolt: teda toetas üle 500 ajalehe, samas kui Trumanit toetas 182 ajalehte ja paljud lõunaosariikide ajalehed toetasid hoopis Thurmondit. Valimispäeva eelõhtuks olid Dewey võitu ja Trumani kaotust kuulutavad artiklid juba valmis kirjutatud.

2. novembril 1948 ootas enesekindel Dewey koos perekonna ja meeskonnaga New Yorgis oma peakorteris Roosevelt Hotelis valimistulemusi, samas kui Truman hiilis Kansas Citys reporterite juurest eemale, sõitis koos salateenistuse agentidega Excelsior Springsi äärelinna ja võttis seal endale Elms Hotelis toa. Pärast õhtusööki ja Türgi sauna läks ta magama. Kui hääletustulemusi hakati avalikustama, asus Truman varakult juhtima ega kaotanud seda positsiooni kordagi. Kell 4 hommikul ärkas Truman üles ning kuulis raadiost, et ta juhib valimisi 2 miljoni häälega. Seepeale käskis ta end tagasi Kansas Citysse viia. Vabariiklaste presidendikandidaat Dewey sai aru, et tema jaoks on valimised läbi, kui selgus, et ta ei saavutanud Uus-Inglismaal ja New Yorgis oodatud häälteenamust. Ta oli olnud üleval kogu öö ning analüüsinud järjest saabuvaid valimistulemusi. Kell 10.30 oli Deweyle selge, et ta on kaotanud. Kell 11.14 saatis ta Trumanile telegrammi, milles tunnistas oma kaotust.

Vaata ka

• Trumani doktriin

Välislingid

• Täpsem info Harry S. Trumani nime kohta
• Trumani kirjavahetus lähedastega

Eelnev Franklin D. Roosevelt

Ameerika Ühendriikide president 1945–1953

Järgnev Dwight D. Eisenhower