Harald Kaunisjuus
Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.
Haraldi kohta on säilinud väga vähe tema eluajast pärinevat teavet. Teada on vaid kaks Þorbjörn Hornklofi skaldipoeemi – "Hrafnsmál" ja "Glymdrápa". Peamised andmed tema elukäigu kohta pärinevad 12. sajandist alates valminud saagadest. Et need saagad sisaldavad sageli vasturääkivusi ja tõenäoliselt ka väljamõeldisi, on Haraldi tegeliku elukäigu kohta vähe teada.
Kuigi Haraldit on traditsiooniliselt peetud Norra ühendajaks, usuvad tänapäeva ajaloolased, et tema võim piirdus Lõuna-Norra rannikualadega.
Haraldi elukäik saagade põhjal
[muuda | muuda lähteteksti]Kuningasaagade järgi sündis Harald Ynglingite suguvõssa kuuluva Halvdan Musta pojana. Halvdan valitses mitut Vestfoldis asuvat väikekuningriiki. Tema surma järel 860. aastal pääses võimule noor Harald. Vastse kuninga nooruse tõttu valitses tema eest regendina tema ema vend Guthorm.
Saagade järgi sai Norra ühendamine alguse pärast seda, kui Hordalandi kuninga Eiriku tütar Gyda keeldus Haraldiga abiellumast. Gyda ütles, et tema ei abiellu Haraldiga enne, kui viimasest on saanud kogu Norra kuningas. Sealsamas andis Harald vande oma juukseid enne mitte kammida ega lõigata, kui kogu Norra temale allub. Alles kümme aastat hiljem, kui ta oli allutanud endale kogu Norra, korrastas ta oma juuksed ning sai liignimeks Kaunisjuus.
866. aastal vallutas Harald mitu Kagu-Norras asuvat väikekuningriiki, mis seni olid allunud Rootsi kuningale Erik Eymundssonile. 872. aastal saavutas Harald suure võidu Hafrsfjordi lahingus, misjärel võis ennast kogu Norra kuningaks pidada.
Haraldi võimule kujutasid ohtu paljud vaenlased, kes olid põgenenud Islandile, Orkney saartele, Shetlandi saartele, Hebriididele, Fääri saartele ja Mandri-Euroopasse. Harald sundis pagendusse ka hulga rikkaid ja mõjukaid ülikuid. Viimaks oli Harald sunnitud oma vaenlaste hävitamiseks korraldama sõjakäigu saartele ja Šotimaale.
Oma valitsusaja lõppjärgus andis Harald kõigile oma poegadele maad, mida nad tema esindajatena valitsesid. Kõrges vanuses andis ta ülemvõimu riigis oma lemmikpoja Eiriku kätte. Algul valitses Eirik koos isaga, aga kui Harald oli juba 80-aastane, andis ta kogu võimu pojale üle.
Harald suri 933. aasta paiku.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Haraldil oli paljudest abieludest hulk lapsi. Andmed laste arvu kohta erinevad saagati.
Haraldi lapsed Lade jarli Håkon Grjotgardssoni tütre Åsaga:
- Guttorm Haraldsson, Ranrike kuningas
- Halvdan Kvite, Trondheimi kuningas
- Halvdan Svarte, Trondheimi kuningas
- Sigrød Haraldsson, Trondheimi kuningas
Haraldi lapsed Gydaga:
- Ålov Årbot
- Rørek Haraldsson
- Sigtrygg Haraldsson
- Frode Haraldsson
Haraldi poeg Ragnhild Eiriksdotteriga:
- Eirik Verekirves, Norra kuningas
Haraldi lapsed jarl Eysteini tütre Svanhildiga:
- Bjørn Farmann, Vestfoldi kuningas
- Olav Haraldsson, Vingulamarki ja Vestfoldi kuningas
- Ragnar Rykkel
Haraldi lapsed Ring Dagssoni tütre Åshildiga:
- Ring Haraldsson
- Dag Haraldsson
- Gudrød Skirja
- Ingegjerd Haraldsdotter
Haraldi lapsed Snøfridiga:
- Halvdan Hålegg
- Gudrød Ljome
- Ragnvald Rettilbeine
- Sigurd Rise
Haraldi poeg teenija Tora Mosterstongiga:
- Haakon Hea, Norra kuningas
Haraldi tütar tundmatu naisega:
- Ingebjørg Haraldsdotter
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Snorri Sturluson. "Heimskringla"
- Gwyn Jones. 2001. "A History of the Vikings". Oxford University Press.
- Henry J. M. Claessen, Peter Skalnik. 1978. "The Early state". Haag. Mouton
- Jana K. Schulman, 2002 "The rise of the medieval world, 500–1300". Greenwood Publishing Group. Lk 193–194
- Jaak Kangilaski. 1985. "Norra. Maa, rahvas, kunst". Tallinn. Eesti Raamat. Lk 27
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
| Eelnev – |
Norra kuningas 862–933 |
Järgnev Eirik Verekirves |