Hans Eriksson
Hans Eriksson Brinkalast, (Hans Eerikupoeg; rootsi keeles Hans Eriksson Finne till Brinkala[1]; soome keeles Hannu Eerikinpoika, Prinkkalan sukua[2]; surnud 1608 Brinkkalas) oli soome päritolu Rootsi sõjaväelane ja Soomes Turu linna lähedal Kakskerta saarel asunud Brinkhalli mõisa pärushärra.[3]
Ta oli Viiburi ja Tallinna linnuse ja lääni asehaldur ning aastail 1576–1577 Toompea ehk Tallinna linnusepealikuna[4], kohusetäitjana ka ajutine Eestimaa asehaldur.
29. juunil 1568 kinkis kuningas Johan III talle kui Rootsi laevastiku laevapealikule Juva mõisa Tarvasjoki vallas ja 12. augustil 1576 ka aadlitiitli.
1579. aastal võitles ta mõne nädala koos Aunaku mõisniku ja hilisema feldmarssali Hans Wachtmeisteriga (surnud 1590) Peipsi järve mõlemal kaldal venelaste vastu.[5][6] 1580. aastal vallutas rootslastele Padise kloostri ja oli 1582 aastal Paide asehaldur,[4] komandöriks Ivangorodis 1584.[7]
1587–1588 oli ta Narva lossi ja Narva lossilääni asehaldur[viide?]
Sigismundi ja hertsog Karli vahelises võimuvõitluse ajal oli ta Sigismundi pooldajana 1591. aastast Turu linnuse ja lääni asehaldur. Turu piiramisel 1597 langes ta hertsog Karli kätte vangi ja toimetati Stockholmi. Riigireeturluses süüdistatuna riigistati talle kuulunud Juva mõis, kuid sai selle läänivaldusena 1602. aastal tagasi, kui riigihoidja hertsog Karl andis Sigismundi pooldanud aadlikele armu.[8]
Ta maeti 30. oktoobril 1608 Turu toomkiriku Püha Johannese kabelisse ehk Brinkkala koori (soome: Johannes Kastajan kuori, Brinkkalan kuori).
Lisaks talle kuulunud Brinkhalli pärusmõisale (Brinchala, Brinkala, Brinkkala[9] või Prinkkala),[10] kuulus talle ka Turu toomkiriku lähedal nn Brinkkala maja, milles 1886. aastast alates kuulutatakse välja jõulurahu.[11]
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Ta abiellus Christina Stålarmiga (maetud 1611), kes oli Lindö ja Grabbacka mõisniku, riiginõunik Erik Arvidsson Stålarmi (surn. 1566) ja Beata Grabbe tütar, ning Narva asehaldur Arvid Eriksson Stålarmi õde. Abikaasa ema, Beata Grabbe, oli aastail 1534–1545 Viiburi lossifoogtiks olnud Nils Månsson Grabbe (surn. 1549) ja Elin Claesdotteri tütar. Abielust sündisid:
- Svante Hansson, Juva mõisnik
- Kristina Finne, abiellus Benkt Börjesson Papegojaga
- Krister Hansson (surn. 1615), Brinkhalli ja Juva mõisnik, Soome aadlilipkonna rittmeister, abiellus Brita Mattsdotter Krusiga (Cruus af Edeby; surn. 1618), kes oli Pärnu asehaldur Jesper Mattson Cruusi õde.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Carl Magnus Stenbock: Personhistorisk tidskrift, Stockholm: 1916 lk. 103
- ↑ Suomen Kulttuuriperinnön Säätiö: Brinkhallin historia
- ↑ fi:Brinkhallin kartano
- ↑ 4,0 4,1 Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden, s 56, HELSINGFORS, FÖRLAGSAKTIEBOLAGET SÖDERSTRÖM & C:o, 1909
- ↑ Historisk tidskrift, 1881, lk.200
- ↑ Nordisk familjebok, 1921, lk.222
- ↑ Tietosanakirja, Helsingi 1909-1922 veerg 111
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuni 2004. Vaadatud 17. juuni 2004.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Yrjö Koskinen: Finlands historia : från den äldsta tiden intill våra dagar, Stockholm, 1874, lk. 180
- ↑ svenska.yle.fi: Hus med historia i sydvästra Finland och Åboland: Brinkhall på Kakskerta - mot en guldålder[alaline kõdulink]
- ↑ fi:Vanha Suurtori#Brinkkalan talo
| Eelnev Karl Horn |
Eestimaa asehaldur 1576—1577 |
Järgnev Göran Boije |
| Eelnev Paidet valdasid Vene väed |
Paide asehaldur 1582—1584 |
Järgnev Henrik Abel von Minden |