Hamlet

See artikkel räägib Shakespeare'i näidendist; muude tähenduste kohta vaata lehekülge Hamlet (täpsustus)

---

Näidendi trükk (1605)

"Hamlet" on William Shakespeare'i näidend (tragöödia), mille peategelane on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna – Hamleti isa.

Näidend on kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 1599–1601. Loo esmaseks allikaks on peetud 12. sajandi Taani legendi, millest on ka Shakespeare'i-eelseid kirjanduslikke töötlusi.

Sisukokkuvõte

Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele, kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema – Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui ka Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbrase, kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda.

Tõlked eesti keelde

"Hamleti" esimese täiemahulise otsetõlke eesti keelde avaldas 1910. aastal Peterburis Aleksander Ferdinand Tombach-Kaljuvald. Tema tõlke alusel valmis ka lavastus, millega 1913. aastal avati Estonia teatrihoone. Kuna keeleuuenduse mõjul oli tõlge kiirelt vananenud, asus Tombach teost 1920. aastatel uuesti tõlkima, end see üritus jäi katki. Järgmine katse õnnestus siiski lõpule viia ning jõudis trükki 1930, Ants Orase eessõna ja toimetusega. Sama tõlge ilmus veel kord 1946, sedapuhku juba Georg Meri toimetustöö ja kommentaaridega.

Järgmise Eestis valminud tõlke, mis kirjandusteadlase Mihhail Lotmani sõnul kujunes eesti kultuuris kanooniliseks, tegigi Georg Meri. See ilmus William Shakespeare'i kogutud teostes 1966. aastal. Kriitikud nagu Ants Oras on küll nimetanud Mere tõlget puiseks ning teatrites on seda lavastatud enamasti muudatuste ja kärbetega, sealjuures asendades lõike Tombach-Kaljuvalla tekstiga. Siiski on kõige rohkem kordustrükke ilmunud just Mere tõlkest, sealhulgas Eesti Keele Sihtasutuse 2014. aasta väljaandes Shakespeare'i kogutud teostes pealkirjaga "Hamelt".

Ants Oras tõlkis "Hamleti" ka ise, kuid tema tõlge jäigi käsikirja. Orase tõlkele on ette heidetud liigset literatuursust, mistõttu tekst ei sobi lavalt esitamiseks.

Hiljem on "Hamletit" teatri jaoks tõlkinud Anu Lamp ja Doris Kareva. Nendegi tõlge ei ole iseseisva trükisena ilmunud. Proosatõlke Vanemuise lavastuse tarbeks on teinud Mati Unt, kes ise soovitas lugemiseks ikkagi värsstõlkeid.

Lavastused Eesti teatrites

• 1913 – Estonia. Lavastaja Karl Jungholz. Rollides Theodor Altermann, Erna Villmer, Paul Pinna, Betty Kuuskemaa, Eduard Kurnim.
• 1923 – Estonia. Lavastaja Karl Jungholz. Rollides Ants Lauter, Hilda Gleser, S. Lipp, Netty Pinna, Eduard Kurnim.
• 1926 – Endla. Lavastaja Ants Lauter. Rollides A. Lauter, Ida Suvero, Aleksander Teetsov, E. Kalbus.
• 1928 – Vanemuine. Lavastaja Voldemar Mettus. Rollides Julius Põder, Ida Suvero, Eduard Türk, Liina Reiman.
• 1945 – Estonia. Lavastaja Andres Särev. Rollides Kaarel Karm, H. Viisimaa, Ants Lauter, Meta Luts, Hugo Laur.
• 1966 – Eesti Riiklik Noorsooteater. lavastaja Voldemar Panso. Rollides Ants Eskola, Linda Rummo, Jüri Järvet, Silvia Laidla, Olev Eskola.
• 1978 – Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater. Lavastaja Mikk Mikiver. Rollides Juhan Viiding, Maria Klenskaja / Kersti Kreismann / Rita Raave, Heino Mandri / Mikk Mikiver, Ita Ever / Anne Paluver, Jüri Järvet / A. Saller.
• 1984 – Viljandi Draamateater Ugala. Lavastaja Rimma Kretšetova. Rollides Andres Lepik, Eha Undo, Viljo Saldre, Leila Säälik, Rein Malmsten.
• 1986 – Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikool. Lavastaja Kalju Komissarov. Rollides Toomas Voolaid / Merle Jääger jt.
• 1997 – Vanemuine. Lavastaja Mati Unt. Rollides Hannes Kaljujärv, Liina Olmaru, Jüri Lumiste, Raine Loo, Rain Simmul.
• 1999 – Linnateater. Lavastaja Elmo Nüganen. Rollides Marko Matvere ja enamik Linnateatri trupist.
• 2003 – Theatrum. Lavastaja Lembit Peterson. Rollides Marius Peterson, Maria Peterson, Roman Baskin, Kaie Mihkelson, Aleksander Eelmaa.
• 2012 – Linnateater. Lavastaja Priit Võigemast. Rollides Alo Kõrve, Evelin Võigemast, Rain Simmul, Epp Eespäev, Andrus Vaarik.
• 2017 – Lendteater. Lavastaja Jaan Tooming. Rollides: Nero Urke, Aire Pajur, Anne-Mai Tevahi, Algis Astmäe jt.

Vaata ka

• Olla või mitte olla

Kirjandus

• Gert von Pistohlkors ""Hamlet in Reval": Bürgerbewusstsein und Meinungsfreiheit in den Ostseeprovinzen Russlands : nach den Papieren und Korrespondenzen Leopold von Pezolds 1855-1871" – Rmt: "Reval und die Baltischen Länder: Festschrift für Hellmuth Weiss zum 80. Geburtstag" Marburg/Lahn: Herder-Institut, 1980
• Heldur Laretei "Illustratsioonid W. Shakespeare teosele "Taani prints Hamlet"" Tallinn: Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, 1959 (diplomitöö)

Välislingid

• Helen Kalpa "Teatritõlke etendatavus "Hamleti" näitel" Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut, Lääne-Euroopa uuringud. Tallinn, 2017 (magistritöö, juhendaja Anne Lange)
• "Daani Prinz Hamlet", A. F. Tombach-Kaljuvalla tõlge 1910. aastast Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu portaalis ETERA
• Näidendi analüüs leidub Olev Remsu raamatus "Filmidraamatehnika", TÜ kirjastus, 2016.