Haimre mõis
Haimre mõis (saksa keeles Heimar) on endine mõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal. Mõisa keskus paiknes Haimre külas, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi kuulub Rapla maakonna Märjamaa valda.
Haimre mõisa on esimest korda mainitud 1420. aastal.
Haimre mõisas veetis oma noorusaja bioloog Jakob von Uexküll. Mõisas töötas aednikuna esimese Eesti seenekogu koostaja Heinrich August Dietrich. [1]
Haimre mõisa Sulu karjamõisa Sulu külas alustas tööd 1764. aastal Sulu paberivabrik[2], mis valmistas aastas keskmiselt 300 riisi halli ja 50 puuda kotipaberit. Paberimeister Olof Hägerstedti surma järel 1785. aastal lõppes Sulu paberiveski tegevus.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Elmar Leppiku raamatukogu. Eesti loodus nr. 5 Mai 2016.
- ↑ Piret Juhan, "ÜLDIST VIGALA JA MÄRJAMAA KIHELKONNA AJALOOST"[alaline kõdulink]
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Haimre mõisast Eesti mõisaportaalis
- Haimre mõisast Märjamaa valla kodulehel
- Haimre mõis (Märjamaa khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Kirik: Märjamaa Maarja kirik
Kirikumõis: Märjamaa kirikumõis
Rüütlimõisad: Haimre mõis | Kerguta mõis | Kõrvetaguse mõis | Lümandu mõis | Mõisamaa mõis | Mõraste mõis | Orgita mõis | Paeküla mõis | Päädeva mõis | Sõtke mõis | Tellista mõis | Uuesalu mõis | Vaimõisa mõis | Valgu mõis | Vana-Märjamaa mõis | Vana-Kasti mõis
Poolmõisad: Kuuda mõis | Männiku mõis | Nõmmpere mõis | Pargi mõis
Kõrvalmõisad: Kaguvere mõis | Kauri mõis | Uue-Kasti mõis | Uue-Märjamaa mõis
Karjamõisad: Annemõisa mõis (Haimre) | Annemõisa mõis (Märjamaa) | Kastma mõis | Katlepa mõis | Ketu mõis | Kinnita mõis | Lemmiku mõis | Mõisaküla mõis | Nurme mõis | Olleva mõis | Paisumaa mõis | Ringuta mõis | Sulu mõis