HIV

HI-viirus
	; HI-viiruse ristlõike stiliseeritud kujutis
Taksonoomia
Riik	Viirused Virus;
Selts	Määratlemata takson;
Sugukond	Retroviridae;
Alamsugukond	Orthoretrovirinae;
Perekond	Lentiviirus Lentivirus;
Liik	HI-viirus;

HIV (lühend ingliskeelsest nimetusest human immunodeficiency virus) ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk inimese immuunsuspuudulikkuse viirus on viiruse liik.

Klassifikatsioon

Seni teatakse kaht liiki sarnase struktuuri ja tropismiga inimese immuunpuudulikkuse viirust:

HIV-1 viirusetüüp, mis jaotatakse omakorda 4 gruppi: M (11 alatüüpi), N, O ja P;
HIV-2 viirusetüüp.

HIV virion

genoom üheahelaline ( )ssRNA
RNA kannab 9 geeni (gag,pol ja env kannavad infot uute viiruseosakeste komplekteerimise kohta)
pol-geen kodeerib HIV-1 ensüüme – pöördtranskriptaasi, integraasi ja proteaasi
läbimõõduga 100–120 nm
lipiidkihiga
ekspresseerib pindmiselt viiruse glükoproteiine ja MHC I ja II klassi antigeene
virioni sees paikneb nukleokapsiid (selles asuvad ka erinevad replikatsiooniensüümid)^[1].

HIV replikatsioon

HIV hakkab paljunema kui lipiidkesta valk glükoproteiin gp120 seob viiruseretseptori tulevase HIV-positiivse inimese CD4 molekuliga. HIV võib rakku siseneda ka HIV-anti-HIV-antikeha kompleksina Fc või komplemendi retseptorite vahendusel, otsesel seostumisel neuronite ja epiteelirakkudega või ka infitseeritud ja infitseerimata rakkude otsesel liitumisel.^[1]

Viiruse rakku sisenedes siseneb raku DNA-sse ka viiruse DNA ja kandub raku jagunemisel edasi. Viiruse DNA transkriptsioon võib käivituda peremeesorganismi rakkude aktiveerumisel, kas antigeenide, mitogeenide, tsütokiinide toimel. Viiruse DNA transkriptsioon võib käivituda ka teiste viiruste geeniproduktide toimel, nagu näiteks B-hepatiidi viirus, EBV, CMV jt.

Tropism

HI-viiruse märklauaks on lümfoid(-immuun)süsteemi olulised rakud ja ka närvisüsteemi rakud.

Langerhansi rakud võivad toimida HI-viirusega nakatumisel (sugulisel teel) reservuaarina ja esitleda HIV-antigeene CD4 retseptoritele transportimaks neid CD4 lümfotsüütidesse.

HI-viirus nakatab kõiki CD4 ja kemokiini retseptoreid kandvaid rakke, nagu CD4 rakud, T-abistajarakud, makrofaagid (sh tüümuse makrofaagid^[2]), kesknärvisüsteemi gliiarakud, dendriitrakud.

Patogeensus ja patoanatoomia

Pikemalt artiklis HIV-infektsioon

HI-viirusega nakatumine võib inimestel põhjustada HIV-infektsiooni.

HI-viirus nakatab inimesi valdavalt sugulisel teel (nii homo- kui ka heteroseksuaalsuhtes). Viiruse ülekanne toimub osade kehavedelike kaudu, nagu seemnevedelik, tupesekreet, rinnapiim, veri.^[3] Nakatumine võib toimuda ka emalt lootele platsenta kaudu. Narkomaanid kasutavad vahel endale uimastite süstimisel mittesteriilseid süstlaid – ka see on kaasa aidanud HI-viiruse laialdasele levikule.

Viirus levib ka meditsiiniliste instrumentide vahendusel.

HIV-positiivsetel võib viirus põhjustada omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (AIDS-i).

Nakatumisohtu vähendab katkine geen CCR5.^[4]

Tüümuses

Pikemalt artiklis Tüümus

HIV-infektsiooniga lastel on radioloogiliste uuringutega tuvastatud tüümuse suurenemist ja mitmeid tüümuse lesioone.^[5]

Vaata ka

HIV-epideemia

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi", autor Sirje Velbri, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, lk 132 – 136, 2002, AS Medicina, ISBN 9985829417
↑ Tomasz Rozmyslowicz, Samuel L. Murphy, Dareus O. Conover, Glen N. Gaulton, Cytokines, HIV-1 infection inhibits cytokine production in human thymic macrophages, 38. väljaanne, nr 12, detsember 2010, lk 1157–1166, veebiversioon (vaadatud 18.03.2015)(inglise keeles)
↑ How is HIV Transmitted?
↑ Kilumets, Margit; Normet, Mart (29. veebruar 2024). "Mait Metspalu: 11-13% Eesti rahvast võib olla immuunne HIV-i vastu | Vikerhommik. Margit Kilumets ja Mart Normet | Vikerraadio". ERR. Vaadatud 3. märtsil 2024.
↑ Kontny HU, Sleasman JW, Kingma DW, Jaffe ES, Avila NA, Pizzo PA, Mueller BU., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9290614 Multilocular thymic cysts in children with human immunodeficiency virus infection: clinical and pathologic aspects. Lühikokkuvõte.], J Pediatr. august 1997 ;131(2):264-70., veebiversioon (vaadatud 26.12.2014.a.)(inglise keeles)

Välislingid

MTÜ AIDSi tugikeskus
Eesti HIV Positiivsete Võrgustik
Tervise Arengu Instituudi HIV-i ennetamise leheküljed
HIV – kõike, mida peaksid teadma maailma kardetuima haiguse kohta
HIV ja AIDS – sotsiaalministeeriumi info ja programmid
AIDSi ennetamine Euroopa Liidus
HIV-infektsiooni diagnostika ja ravi 2003, veebiversioon (vaadatud 28.07.2014)
Piret Pappel, Rasestumisvastased vahendid soodustavad HI-viirusesse nakatumist, 10.10.2011, veebiversioon (27.07.2014)
Piret Pappel, Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käest, veebiversioon (vaadatud 11.07.2014)
Katrin Rohtla, Haruldased juhtumid, kuidas Eestis on HIV-i nakatutud, 1. detsember 2015

[Immuunpuudulikkus_diagnostika_ja_ravi-1] 1,0 ^1,1 "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi", autor Sirje Velbri, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, lk 132 – 136, 2002, AS Medicina, ISBN 9985829417

[2] Tomasz Rozmyslowicz, Samuel L. Murphy, Dareus O. Conover, Glen N. Gaulton, Cytokines, HIV-1 infection inhibits cytokine production in human thymic macrophages, 38. väljaanne, nr 12, detsember 2010, lk 1157–1166, veebiversioon (vaadatud 18.03.2015)(inglise keeles)

[http://www.aids.org/topics/aids-faqs/how-is-hiv-transmitted/-3] How is HIV Transmitted?

[4] Kilumets, Margit; Normet, Mart (29. veebruar 2024). "Mait Metspalu: 11-13% Eesti rahvast võib olla immuunne HIV-i vastu | Vikerhommik. Margit Kilumets ja Mart Normet | Vikerraadio". ERR. Vaadatud 3. märtsil 2024.

[5] Kontny HU, Sleasman JW, Kingma DW, Jaffe ES, Avila NA, Pizzo PA, Mueller BU., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9290614 Multilocular thymic cysts in children with human immunodeficiency virus infection: clinical and pathologic aspects. Lühikokkuvõte.], J Pediatr. august 1997 ;131(2):264-70., veebiversioon (vaadatud 26.12.2014.a.)(inglise keeles)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]