Hülglased

Hülglased
	; Randal (Phoca vitulina)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Kiskjalised Carnivora;
Sugukond	Hülglased Phocidae; Linnaeus, 1758

Hülged rannal. Rauðisandur, Island

Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.

Hülglasi on eri andmetel 18 või 19 liiki. Omal ajal tuntud muistendi järgi olevat hülged tekkinud Punasesse merre uppunud vaarao rahva järeltulijatest.

Hülglased elavad polaar- ja parasvöötme meredes, enamasti ranniku lähedal. Samuti leidub neid mõnes järves (näiteks Baikali järves). Nad elavad väikestes rühmades. Paaritumise ajal ja suve keskel ühinevad hülglased suurematesse rühmadesse ja veedavad aega lesilates (mõnel laiul või rahul).

Hülglased on 1,25–6,5 meetrit pikad ja kaaluvad vahemikus 90–3500 kg.

Hülglaste tagaloivad ei paindu pöialiigeste kohalt ette. Esiloivad on suhteliselt lühikesed. Loivad on varustatud tugevate küünistega. Hüljestel pole kõrvalesti, selle asemel on kõrvaava. Sukeldumise ajal on lisaks kõrvaavale suletud ka ninaava.

Hülglased söövad kalu ja veeselgrootuid. Et kalavõrkudesse takerdunud isendid on neile lihtne saak, lõhuvad nad sageli kalurite võrke.

Kui meri on jäätunud, teevad hülglased jäässe nn rindauke, mille kaudu saab hingata ja jää peale tulla. Hülglased poegivad märtsis jääle või rannale.

Hülglaste häälitsused sarnanevad haukumise või möirgamisega.

Tavaliselt hülglased pelgavad inimesi. Sattudes rannal või jääserval näiliselt üksi jäänud hülgepojale, ei tohiks teda mingil juhul koju kaasa tuua, sest emasloom on ilmselt kuskil läheduses varjul, ent asjatundmatu inimese hoole all poeg tõenäoliselt hukkub.

Eesti hülged

Eestis elab kolme liiki hülglasi:

Hallhüljes (Halichoerus grypus)
- Kuni 2,6 meetrit pikk, kaal kuni 300 kilogrammi. Liik on oma areaali ulatuses arvukas, üksnes Läänemeres haruldane (ohustatud liik); paljuneb aeglaselt ja on väga tundlik juba väikeste saasteainete koguste suhtes; on maailma punases raamatus.
Randal (Phoca vitulina)
- Eestis haruldane, mujal kohati väga tavaline
Viigerhüljes (Pusa hispida)
- Umbes 1,5 meetrit pikk, kõige levinum Eestis. Rannarahvas kutsub teda ka karvakalaks.

Hülgeperekonnad ja -liigid

Pilt	Perekond	Liigid
	Monachus Fleming, 1822	vahemere munkhüljes, Monachus monachus
	Neomonachus Slater & Helgen, 2014	havai munkhüljesl, Neomonachus schauinslandi †kariibi munkhüljes, Neomonachus tropicalis (tõenäoliselt välja surnud u 1952)
	Mirounga Gray, 1827	põhja-lonthüljes, Mirounga angustirostris lõuna-lonthüljes, Mirounga leonina
	Ommatophoca Gray, 1844	nosuhüljes e rossi hüljes, Ommatophoca rossi
	Lobodon Gray, 1844	krabihüljes, Lobodon carcinophagus
	Hydrurga Gistel, 1848	merileopard, Hydrurga leptonyx
	Leptonychotes Gill, 1872	sukelhüljes e Weddelli hüljes, Leptonychotes weddellii
	Cystophora Nilsson, 1820	põishüljes, Cystophora cristata
	Erignathus Gill, 1866	habehüljes, Erignathus barbatus
	Phoca Linnaeus, 1758	randal, Phoca vitulina tähnikhüljes, Phoca largha
	Pusa Scopoli, 1771	viigerhüljes, Pusa hispida (varem Phoca hispida) baikali viigerhüljes, Pusa sibirica (varem Phoca sibirica) kaspia viigerhüljes, Pusa caspica (varem Phoca caspica)
	Pagophilus Gray, 1844	grööni hüljes, Pagophilus groenlandicus (varem Phoca groenlandica)
	Histriophoca Gill, 1873	vööthüljes, Histriophoca fasciata (varem Phoca fasciata)
	Halichoerus Nilsson, 1820	hallhüljes, Halichoerus grypus

Vaata ka

Kirjandus

Jüssi, M. 2008. Soojad talved on hüljestele saatuslikud. Eesti Loodus 12: 14–20.