Häädemeeste kihelkond
Häädemeeste kihelkond (lühend Hää, saksa keeles Kirchspiel Gudmannsbach) oli kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.
Piirkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Muinasaja lõpul oli hilisema Häädemeeste kihelkonna territoorium hõredalt asustatud ja kuulus erinevate hinnangute kohaselt Metsepole, Soontagana ja/või Sakala koosseisu.[1] Liivimaa ordu ajal kuulus ala Pärnu komtuurkonda, kuid võimalik et osa kihelkonnast ka Viljandi komtuurkonna haldusalasse.[2]
Häädemeeste kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Gudmannsbach) moodustati 1862. aastal alast, mis 17. sajandi lõpus kuulus Tori kihelkonda, 18. sajandi esimesel poolel Pärnu kihelkonda, aastast 1752 Saarde kihelkonda ja 1776–1862 uuesti Tori kihelkonda.[2] Kihelkonna maa-ala hõlmas kitsa rannariba Liivi lahe ääres alates Pärnu kreisi maadest, täpsemalt Uulust, kuni vana Volmari (saksa keeles Wolmar, läti keeles Valmiera) maakonna Salatsi kihelkonna alguseni Treimani juures.[3]
17. sajandi teisest poolest alates oli Häädemeestel abikirik, tänapäevani säilinud Häädemeeste luterlik kirik on ehitatud 1874. aastal. Aastatel 1846–48 läks rohkem kui 40% rahvastikust üle õigeusku. Häädemeeste ja Tahkuranna õigeusu kirikud ehitati valmis 1872. aastaks.[2]
Häädemeeste kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonnas oli 4 mõisa, neist 1 kirikumõis ja 3 riigimõisa.[3]
- Häädemeeste kirikumõis (saksa keeles Pastorat Gudmannsbach)
- Häädemeeste mõis (Gudmannsbach) – riigimõis, rajatud 16. sajandil eraldumisega Tahkuranna mõisast
- Orajõe mõis (Orrenhof) – riigimõis, eraldus Tahkuranna mõisast 1730. aastatel
- Tahkuranna mõis (Tackerort) – riigimõis, esimesed teated aastast 1590
Häädemeeste kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]Häädemeeste kihelkonna vallad alates 1866:[viide?]
- Häädemeeste vald (Gudmannsbach)
- Orajõe vald (Orrenhof)
- Tahkuranna vald (Tackerort)
Kihelkonna alad tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Häädemeeste kihelkonna alad kuuluvad Pärnu maakonna Häädemeeste valda.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Urmas Sutrop, Liivlaste Metsepole maakonna ulatusest põhja suunas muistse iseseisvuse ajal, Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, 2011, lk 106–116.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Häädemeeste kihelkond. Eesti entsüklopeedia, 2003/2011
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Häädemeeste kihelkond. Portaal "Eesti mõisad"
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk.( kaardid), lk.295-296
