Gustaf Evertsson Horn
Vabahärra Gustaf Evertsson Horn af Marienborg (1614 Autise mõis, Lemu, Soome – 27. veebruar 1666 Stade, Bremen-Verden) oli Rootsi sõjaväelane ja riiginõunik.
Sündis 1614. aasta Issanda taevaminemise pühal feldmarssal Evert Horni (1585–1615) ja Margareta Fincke (surnud 1647) pojana.
Teenis välja kapteni 1635, koloneli 1640 ja ratsaväekindrali 1647 auastme. 30. aprillil 1651 tõsteti ta koos onupoja, Kuramaa rügemendi ülema Henrik Henriksson Horniga (1618–1693) Rootsi vabahärraks ja immatrikuleeriti 1652. aastal Rootsi rüütelkonda Horn af Marienborg vabahärrasuguvõsana nr 21.[1] Samal aastal ülendati kindralleitnandiks.
3. oktoobrist 1653 oli ta riiginõunik ning aastatel 1654–1657 Ingerimaa ja Käkisalmi lääni kindralkuberner. Vene-Rootsi sõja ajal sai 1656. aastal kindraliks ja 1658. aastal riigikahurmeistriks. 31. märtsil 1663 ülendati ta feldmarssaliks ja sai Bremen-Verdeni kindralkuberneriks.
Ta maeti perekonna koori Turu toomkirikus.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Abiellus 20. augustil 1638. aastal Maria Mörneriga (1619–1643), kes oli Västernorrlandi ja Västerbotteni maavanema Stellan Otto von Mörneri (1580–1645)[2] ja tema esimese naise Maria von der Grünau (1583–1634) tütar. Abielust sündisid:
- Maria Horn, abiellus Jacob Johan Taubega (1624–1695);
- Evert Horn af Marienborg (1640–1687), vabahärra, sõjaväelane, abiellus 1669. aastal Tartu õuekohtu presidendi[3], krahv Gabriel Gabrielsson Oxenstierna af Croneborg (1618–1647) ja Brita Jönsdotter Kurcki (u 1625–1671) tütre, Märta Gabrielsdotter Oxenstiernaga (1640–1677/87).
Teist korda abiellus 1644. aastal Barbara Kurckiga (surnud 1658), kes oli riiginõunik Jöns Knutsson Kurcki (1590–1652) ja tema esimese naise, Fiholmi mõisast pärit Märta Gustafsdotter Oxenstierna (u 1586–1632) tütar.[4] Märta isa Gustaf Gabrielsson Oxenstierna oli Eestimaa asehaldur aastatel 1585–1588.
- Märta Horn, aastast 1660 Karl X Gustavi kammerhärra Anders Lilliehööki (1635–1685) esimene abikaasa[5].
Kolmas abikaasa oli 19. märtsist 1661 Maria Silfverhielm (surnud 1712), kes oli Arvid Isaksson Silfverhielmi tütar ja pärast Gustaf Horni surma abiellus 1673. aastal Turu õuekohtu presidendi Ernst Johan Creutziga (1619–1684). Abielust sündis:
- Karl Horn af Marienborg (u 1665–1711), vabahärra, kammerhärra, 1697. aastast Rootsi saatkonna marssal Rijswijkis, aastast 1685 Elsa Creutzi abikaasa.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 76–77".
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 247–248".
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 9".
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 71–72".
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 70".
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Elulugu (1909), lk. 1117 Nordisk familjebok (rootsi keeles)
- Carl Georg Starbäck, Per Olof Bäckström : Berättelser ur svenska historien 1885–1886 (sugupuu)
- Roskildehistorie.dk: Horn af Kanckas (sugupuu)
| Eelnev Erik Stenbock |
Ingerimaa ja Käkisalmi lääni kindralkuberner 1654—1657 |
Järgnev Krister Klasson Horn af Åminne |
| Eelnev Hans Christoff von Königsmarck |
Bremen-Verdeni kindralkuberner 1663—1666 |
Järgnev Henrik Henriksson Horn af Marienborg |