Granada
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) |
See artikkel räägib Hispaania linnast. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Granada (täpsustus).| Granada | |
|---|---|
|
| |
| [ gran'aada ] | |
 Granada | |
|
| |
| Pindala: 88 km² | |
Elanikke: 230 595 (2023)[1]  | |
|
| |
| Koordinaadid: 37° 11′ N, 3° 36′ W | |
  |
.svg)
.svg)
Granada on Hispaanias Andaluusias asuv linn, Granada provintsi halduskeskus.
Linn asetseb Sierra Nevada mäestiku jalamil kolme jõe, Beiro, Darro ja Genili ristumiskohal, merepinnast 738 m kõrgemal.
Vahemere rannik Costa Tropical on vaid tunniajalise sõidu kaugusel. Lähim lennujaam on Granadast 14 km kaugusel asuv Federico García Lorca lennujaam.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Oletatavasti on Granada järgi saanud nime Grenada saareriik Väikestes Antillides.
Kliima
[muuda | muuda lähteteksti]Granada kõige palavamad kuud on juuli ja august keskmise õhutemperatuuriga 24 °C, kõige külmem on jaanuar keskmise temperatuuriga 6 °C. Aastas sajab 43 mm sademeid, kusjuures ühelgi kuul üle 6 mm ei saja ning juulis ja augustis ei saja üldse.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Linna ala asustus ulatub tagasi esiaega.
1. aastatuhandel eKr elasid seal keltibeerid. Nad olid suhetes foiniiklaste, kartaagolaste ja kreeklastega.
5. sajandil eKr rajasid kreeklased Granada kohale koloonia, mille nimi oli Elibyrge. Rooma riik vallutas selle ala ja nimetas asulat Illiberiseks. Illiberis müntis ka raha. Läänegoodid säilitasid linna tähtsuse kirikliku ja tsiviilvõimu keskusena ning rajasid sinna isegi kindluse. 60 aasta jooksul kuulus linn Bütsantsi riigile.
Juudid asusid elama linna piiri taha eeslinna, mida nad nimetasid Gárnata või Gárnata al-yahud. Juudid aitasid mauridel, keda juhtis Ţāriq ibn Ziyād, 711. aastal linna vallutada, ehkki nood suutsid end linnas kindlustada alles 713. aastal. Maurid hakkasid linna nimetama Ilbiraks, linna jäänud kristlased Elviraks. Linn sai Córdoba kalifaadi provintsikeskuseks. Seevastu 11. sajandil raputasid kalifaati sisevastuolud ja sisesõjas Granada purustati aastal 1010.
Linn taastati ja sealjuures arvati juutide linnaosa Gárnata linna sisse. Selle linnaosa nimest tulebki linna tänapäevane nimi. 1013 vallutas piirkonna Ziriidide dünastia, mis valitses tollal Põhja-Marokos, Põhja-Alžeerias, Tuneesias ja Põhja-Liibüas, ning moodustas emiraadi keskusega Granadas, mis allus Ziriididele. Alluvus muutus kiiresti formaalseks. 12. sajandi keskel vallutasid Sitsiilia normannid järk-järgult Ziriidide dünastia sadamalinnu, dünastia lakkas olemast ja asendus Almohaadide dünastiaga.
1212 said Almohaadid Las Navas de Tolosa lahingus hävitavalt lüüa ja kaotasid võimu Hispaanias. Ometi ei suutnud kristlased kõiki moslemite linnu vallutada, osalt puhkenud katku tõttu. Siiski langes 1236 kalifaadi pealinn Córdoba. Võimuvaakum Lõuna-Hispaanias kestis 1238. aastani, mil moodustati Granada emiraat, mida valitses Nasriidide dünastia. Emiraat oli ametlikult Kastiilia vasallriik ja küllap sellega ongi seletatav, miks Kastiilia kaks ja pool sajandit ei pidanud vajalikuks emiraati vallutada. Rekonkista lõppes siiski pärast 10 aastat kestnud Granada sõda 1492. aastal Granada kui viimase mauride kantsi vallutamisega.
Moslemi elanikkonnaga sõlmitud lepingu järgi võisid moslemid oma usku edasi praktiseerida, küll aga aeti kõik juudid Hispaaniast välja. Aastal 1499 sai kardinal Francisco Jiménez de Cisneros pahaseks moslemite liiga aeglase ristiusku astumise pärast ja käivitas sunniviisilise ristiusustamise programmi, millega rikkus lepingut. See põhjustas rahvaülestõusu, mille Kastiilia maha surus. 1501 tühistas valitsus lepingu ja nõudis kõigilt moslemitelt kas ristimist või emigreerumist. Moslemite kõrgkiht eelistas emigreeruda Marokosse, lihtrahvas laskis end pigem ristida ja järgis kodus islami tavasid edasi.
Arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]Granadas asub Alhambra kindlus, mis on üks islami kultuuri kuulsamaid pärandeid, seetõttu on Granadal kultuuri ja turismi vallas Hispaania linnade seas oma kindel koht. Alhambra on üks tähtsamaid Hispaania ajaloolisi ehitisi, mis on alates 1984 UNESCO maailmapärandi nimekirjas koos selle juurde kuuluvate Generalife aedade ja ajaloolise Albaicíni linnaosaga.
Granada katedraali peetakse esimeseks renessanss-stiilis kirikuks Hispaanias.
Sümbol
[muuda | muuda lähteteksti]Granada linna ja provintsi sümbol on granaatõun (hispaania keeles granada).
Sõpruslinnad
[muuda | muuda lähteteksti]Granada sõpruslinnad on Coral Gables (USA, Florida) ja Sharjah (Araabia Ühendemiraadid).