Galilei teisendus
Ilme
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
Galilei teisendus (Galileo Galilei järgi) on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides.[1]
Iga Galilei teisendus on esitatav järgnevate teisenduste kombinatsioonina[2]
- ruumi nihe, kus nihutatakse koordinaatide alguspunkti
- aja nihe, kus nihutatakse ajatelje nullpunkti
- ruumi pööre, kus pööratakse kõiki koordinaattelgi mõne telje ümber
- ruumi peegeldus, kus peegeldatakse kõiki koordinaate mõne tasandi suhtes
- kiiruse nihe, mis seovad vaatluseid teineteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvas inertsiaalses taustsüsteemis (see teisendus on mitterelativistlikus ja relativistlikus mehaanikas erinev),
kusjuures iga ülaloeteltud teisendus on samuti Galilei teisendus.
Galilei teisendused moodustavad Galilei rühma.
Nimetusest
[muuda | muuda lähteteksti]Mõnikord nimetatakse Galilei teisenduseks ka üksiku koordinaadi teisendust. Sel juhul räägitakse vastavast koordinaatide teisendusest, kui Galilei teisendustest[3].
Juhul, kui pole täpsustatud, millise teisendusega on tegu, peetakse Galilei teisenduse all silmas enamasti just kiiruse nihet.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Lorentzi teisendused, Galilei teisenduste vaste erirelatiivsusteoorias
- Galilei relatiivsusprintsiip, füüsikaliste süsteemide invariantsus Galilei teisenduste suhtes.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Atam P. Arya, Introduction to Classical Mechanics, 2nd ed. (1998), lk 672
- ↑ L. Ballentine, Quantum Mechanics - A Modern Development (1998, World Scientific Publishing), lk 66
- ↑ "Ilmar Ots. Mass ei sõltu kiirusest! Horisont 3/2008". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. oktoober 2011. Vaadatud 10. märts 2009.
- ↑ Gunnar Karu. Galilei relatiivsusprintsiip[alaline kõdulink]
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Füüsika üldkursus 1", Saveljev, I. ,"Valgus",Tallinn 1978, §17. "Galilei relatiivsusprintsiip", lk.42-44.
- "Füüsika üldkursus 3", Saveljev, I. ,Tallinn "Valgus" 1979, §37. "Lorentzi teisendused", lk.152-154.