Géza
Géza (u 945 – 997) oli Ungari suurvürst u 970 kuni 997.
Suurvürst Taksonyi poeg Géza sai Ungari suurvürstiks umbes aastal 970, kui kosis Erdélys võimul oleva, suurvürsti järel kõige kõrgema aukandja djula tütre Sarolti. Sellega astus ta suure sammu riigi üle tegeliku võimu saamiseks. Géza asus Ungarit ristiusustama ning võttis ka ise vastu kristluse, saades uue nime esimese kristliku pühaku Stephanuse järgi - István. Sama nimega ristiti tema poeg Vajk.
972. või 973. aastal osalesid Géza 12 saadikut Quedlinburgis Saksa-Rooma keisri Otto I kokku kutsutud rahvusvahelisel kuningate-vürstide kokkutulekul, võimaldades korrastada suhteid Saksa-Rooma riigiga. Géza tegi oma residentsiks Doonau kaldal asuva Eszergomi, mis sai ühtlasi kiriku keskuseks. Kuna juba Karl Suur pidas Pannooniat oma kirikuvalduseks, nõudis Salzburgi peapiiskop endale Ungari ristiusku pööramise ja kirikliku ülemvõimu õigust. Géza aga ei soovinud valitsejana kellelegi alluda ega ka kujunevat Ungari kirikut Saksa peapiiskopi eestkoste alla anda.
Géza ise ei olnud kuigi veendunud kristlane ning talle heideti ette, et ta ohverdab mitmele jumalale. Süüdistustele vastas ta, et on küllalt rikas ja võimas, et seda teha. Kuna ungarlased olid kristlusega kokku puutunud juba enne maa hõivamist ning muistse ungari usundi elemente oli võimalik kristlusega hästi sobitada, toimus Ungari ristiusustamine küllalt kiiresti ja suure eduga.
Oma mõju kristliku valitsejana põlistas Géza, naites oma poja Istváni Baieri hertsogi Heinrich II Riiukuke tütre Gizellaga.
Eelnev Taksony |
Ungarlaste suurvürst 970–997 |
Järgnev Istvan Püha |