Funktsioon (filosoofia)
Mingi asja, omaduse või protsessi funktsioon on ülesanne, mida see on mõeldud või määratud täitma[1].
Funktsioonidest räägitakse nii inimese kavandatu kui ka elusloodusesse kuuluva puhul.
Funktsiooni mõiste analüüs
[muuda | muuda lähteteksti]Morton Beckner (1959) analüüsis funktsiooni mõistet nii: "asjal (või tegevusel) a on funktsioon f süsteemis s" tähendab, et on olemas selline asjaolude komplekt, millel f esineb, kui s-is on a, ja f ei esine, kui s-is ei ole a-d (lk 113). Wrighti (1973) arvates paigutab see analüüs funktsiooni alla ka juhtumid, kus ei ole tegu funktsiooni, vaid vältimatu kõrvaltoimega; teiselt poolt, mingi funktsiooniga asi võib ka olla väljavahetatav millegi muu vastu.
John Canfield (1964) pakub bioloogilises kontekstis järgmise analüüsi: "asjal (või protsessil) a on süsteemis s funktsioon teha t" tähendab, et kui a teeb t ja t tegemine on s-ile kasulik. Ent ühelt poolt, funktsiooni täitmine ei pruugi kõigil asjaoludel olla kasulik ning asi võib ka oma funktsiooni mitte kunagi täita; teiselt poolt, asi võib juhuslikult olla kasulik ka millekski, mis ei ole tema funktsioon (Wright 1973). Canfield analüüsis kasulikkust nii. Taimede ja loomade (mitte inimese) puhul tähendab "t tegemine on s-ile kasulik", et ceteris paribus kui s-is t-d ei tehtaks, siis tõenäosus, et s jääb ellu või järglasi, oleks väiksem kui vastupidisel juhul. Wright (1973) toob vastunäiteks südame omaduse tekitada mürasid, millel on diagnostiline väärtus ka loomade puhul.
Funktsioonid eluslooduses
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Funktsioon (bioloogia)
Organismi anatoomilistele, füsioloogilistele ja käitumuslikutele omadustele (tunnustele) omistatakse bioloogias funktsioon, et nende teket ja säilimist seletada.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Spetsiifiliselt bioloogilist funktsioonimõistet puudutav kirjandus leidub alajaotuses Funktsioon (bioloogia)#Kirjandus.
- Morton Beckner. The Biological Way of Thought, 1959, ptk 6; 1968.
- John Canfield. Teleological explanations in biology. – British Journal for the Philosophy of. Science, 1964, kd 14, lk 284–295.
- Richard Sorabji. Function. – Philosophical Quarterly, kd 14, nr 57, 1964. JSTOR
- Morton Beckner. Function and teleology. – Journal of the History of Biology, kd 2, nr 1, 1969, lk 151–164.
- Larry Wright. Functions. – Philosophical Review, kd 82, nr 2, 1973, lk 139–168. Ümbertrükid kogumikes Allen, Bekoff, Lauder 1998 ja Buller 1999. Google'i raamat
- Peter Achinstein. Function statements. – Philosophy of Science, 1977, 44, lk 360–376. JSTOR
- Fred Adams. A goal-state theory of function attributions. (pdf) – Canadian Journal of Philosophy, 9, lk 493–518.
- Peter Achinstein. The Nature of Explanation, 1985, lk 263–290. [1]
- Peter Godfrey-Smith. Functions: Consensus Without Unity (pdf). – Pacific Philosophical Quarterly, 74, 1993, lk 196–208.
- Colin Allen, Mark Bekoff, George Lauder (toim). Nature's Purposes: Analyses of Function and Design in Biology, Cambridge, MA: MIT Press 1998.
- David Buller (toim). Function, Selection, and Design, Albany, NY: SUNY Press 1999. Google Books