Fuji

Fuji
Kõrgus	3776 m
Asukoht	Honshū, Jaapan
Tüüp	kihtvulkaan
Purskas viimati	1708
Koordinaadid	35° 21′ 38″ N, 138° 43′ 39″ E

See artikkel räägib vulkaanist; linna kohta vaata Fuji (linn); õunasordi kohta vaata artiklit Fuji (õunasort)

Fuji [f'udzi] (jaapani keeles 富士 Fuji ehk 富士山 Fuji-san 'Fuji mägi'; läänes on kasutatud ka nimekuju Fujiyama (eesti keeles varem Fudžijama), mis on saadud kirjamärgi 山 ekslikul lugemisel) on tegevvulkaan Honshū saarel Jaapanis.

Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp.

Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Fuji Tokyo poolne külg on järsem. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte.

Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri laam, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhoota laam, millel asub Ida-Jaapan, ja Filipiini laam, millel asub Fujist lõunasse jääv Izu poolsaar.

Fuji ei asu Tōkyōst kaugel ja paistab sinna selge ilmaga hästi ära. Fuji paistab heades oludes kaugemalegi: itta Tōkyō lahe idakaldale Chibasse, läände Hamana järve läänekaldale ja põhja Saitama prefektuuri.

Fuji jalamil, enamasti mäest põhjas asuvad kuus väikest järve, mille kallastelt avaneb mäele suurepärane vaade. Mägi kuulub Fuji-Hakone-Izu rahvusparki.

Mäe jalamil asub mets, mida nimetatakse Aokigaharaks. Rahvajutud ja legendid räägivad, et selles elavat deemonid, vaimud ja härjapõlvlased. Kuni 19. sajandini viisid jaapanlased Aokigaharasse oma vanureid ja vastsündinud lapsi, kellest soovisid lahti saada. Pärast seda on Aokigahara saanud populaarseks enesetapmise kohaks. Igal aastal tapab end selles metsas vähemalt 30 inimest ja 2002 jõudis enesetappude arv 80-ni. See on maailma populaarsuselt teine enesetapmise koht San Francisco Kuldvärava silla järel. Kohalikud omavalitsused on hakanud välja panema silte, mis veenaksid enesetapjaid ümber mõtlema, ja mõnel juhul ongi sellest abi olnud.

72 aasta jooksul asus Fuji tipus mehitatud ilmajaam. Muuhulgas jälgisid ilmajaama töötajad mäe tipust radariga taifuune ja vihmapilvi. 2004. aasta septembris lõpetas mehitatud ilmajaam tegevuse ja jätkas tööd täisautomaatsena.

Suure kõrguse tõttu on Fuji tipus madalad temperatuurid. Kõige madalam registreeritud temperatuur on –38 °C. Kõige kõrgem temperatuur registreeriti 2008. aasta juunis: 17,8 °C. Enamiku aastast on Fuji kaetud lumega.

Esimesena ronis Fuji tippu munk En no Gyōja aastal 663. Mägi muutus jaapanlastele pühaks ja selle otsa ronimine sai otsekui palverännakuks. Jaapani vanasõna ütleb: "Igaüks on loll, kes ei roni elus kordagi Fujile, ja samuti on loll see, kes teeb seda kaks korda." Kuni Meiji perioodini oli naistel keelatud Fujile ronida.

Fuji viimane vulkaanipurse algas 1707. aasta detsembris ja lõppes järgmise aasta veebruaris.^[1]

Esimese välismaalasena ronis Fuji tippu 1860. aasta septembris Suurbritannia peakonsul Jaapanis, 51-aastane Rutherford Alcock. Tal kulus tõusuks jalamilt tippu 8 tundi ja laskumiseks veel 3 tundi. Esimese naisena jõudis Fuji tippu 1867 Suurbritannia suursaadiku Jaapanis Harry Smith Parkesi abikaasa Fanny Parkes.

Tänapäeval tõuseb Fujile igal aastal hinnanguliselt 200 tuhat inimest, neist 30% välismaalased. Kõige soodsam aeg selleks on juulis ja augustis. Rahvast keelitatakse oktoobrist maini mäele mitte ronima, sest siis on see eluohtlik. Mäel on 8 tippu ja igaühe otsa saab ronida. Kõige kõrgemal tipul on ilmajaama radar.

5. märtsil 1966 toimus Fujil lennuõnnetus. Tōkyōst väljunud lennuk sattus Fujilt tõusvates õhuvooludes niivõrd tugevasse turbulentsi, et lagunes õhus ära. Lennuki tükid kukkusid Fujile. Kõik 124 lennukis viibinut hukkusid. Tänapäeval on mäel selle õnnetuse mälestusmärk.