Fritz Sauckel
Fritz Sauckel | |
---|---|
Sauckel Nürnbergi protsessil | |
Tööjõu kasutamise ülemvolinik | |
Ametiaeg 21. märts 1942 – 8. mai 1945 | |
Tüüringi Gau Gauleiter | |
Ametiaeg 30. september 1927 – 8. mai 1945 | |
Eelnev | Artur Dinter |
Järgnev | positsioon kaotati |
Tüüringi Reichsstatthalter | |
Ametiaeg 5. mai 1933 – 8. mai 1945 | |
Eelnev | positsioon loodud |
Järgnev | positsioon kaotatud |
Tüüringi minister-president | |
Ametiaeg 26. august 1932 – 8. mai 1933 | |
Eelnev | Erwin Baum |
Järgnev | Willy Marschler |
Anhalti vabariigi Reichsstatthalteri kohusetäitja | |
Ametiaeg 29. november 1935 – 19. aprill 1937 | |
Eelnev | Wilhelm Friedrich Loeper |
Järgnev | Rudolf Jordan |
Braunschweigi vabariigi Reichsstatthalteri kohusetäitja | |
Ametiaeg 29. november 1935 – 19. aprill 1937 | |
Eelnev | Wilhelm Friedrich Loeper |
Järgnev | Rudolf Jordan |
Isikuandmed | |
Sünninimi | Ernst Friedrich Christoph "Fritz" Sauckel |
Sünniaeg |
27. oktoober 1894 Haßfurt, Baieri kuningriik, Saksa keisririik |
Surmaaeg |
16. oktoober 1946 Nürnberg, Liitlaste okupeeritud Saksamaa |
Erakond | Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei |
Abikaasa | Elisabeth Wetzel |
Lapsed | 10 |
Ernst Friedrich Christoph " Fritz " Sauckel (27. oktoober 1894 – 16. oktoober 1946) oli Saksa natsipoliitik. Teise maailmasõja ajal vastutas Sauckel tööjõu hankimise eest ning sundis okupeeritud aladel Hitleri režiimi heaks orjama miljoneid inimesi. Sauckel oli nende 24 isiku hulgas, keda süüdistati Nürnbergi protsessis suurte sõjakurjategijate eest Rahvusvahelise Sõjatribunali ees. Ta tunnistati süüdi sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes, mõisteti surma ja hukati poomise teel.
Nürnbergi tribunal ja surm
[muuda | muuda lähteteksti]Sauckel mõisteti Nürnbergi kohtuprotsessil surma. Ta poodi 16. oktoobril 1946. Fritz Sauckel astus tapalavale tol päeval kaheksandana Julius Streicheri järel. Hukkamisel tunnistajaks olnud ameerika ajakirjanik Howard K. Smith on tema hukkamist kirjeldanud nii: "Seejärel toodi sisse Fritz Sauckel. Ta kandis kampsunit, kuid mitte pintsakut, ja tema silmis oli metsik pilk. Pärast Streicherit osutus ta kõige tõrksamaks. Seal seisis mees, kes oli saatnud miljoneid inimesi orjusesse, mida ei olnud nähtud pärast kristluse juurutamist. Sauckel vaatas võllaplatvormil ringi ja hüüdis ühtäkki: "Ma suren süütuna! Kohtuotsus on vale! Jumal päästku Saksamaa ja tehku Saksamaa taas suureks! Ela kaua, Saksamaa! Jumal kaitsku mu perekonda!" Luuk avanes 02.26, ja nagu see oli olnud Streicheri puhulgi, kostis tapalavast valju oigamist, kui köis tema keha raskuse all pingule tõmbus."[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Rasch, Ebbe (2022). "Hukkamised Nürnbergis". Imeline Ajalugu (5/22 trükk). Tallinn: Äripäev. Lk 45.