Friedrich Sauer
Friderich Sauer | |
---|---|
Haridusminister | |
Ametiaeg 1920–1920 | |
Eelnev | Konstantin Treffner |
Järgnev | Jüri Annusson |
Isikuandmed | |
Sünninimi | Prido Saue |
Sünniaeg |
25. oktoober 1881 Tubala, Suuremõisa vald, Hiiumaa |
Surmaaeg | 27. oktoober 1927 |
Rahvus | eestlane |
Erakond | Eesti Rahvaerakond ja Kristlik Rahvaerakond |
Alma mater | Tartu Ülikool, ajalooteaduskond |
Elukutse | haridustegelane |
Friedrich Sauer (Prido Saue; 25. oktoober 1881 Suuremõisa vald – 27. oktoober 1927 Tallinn) oli Eesti haridustegelane.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Friedrich Sauer sündis 1881. aastal Hiiumaal Suuremõisa vallas Tubala külas Simmunal talunike-kipparite suguvõsas. Juba varakult oli Priidu sunnitud isale metsatöödes abiks olema. Juba kolmeaastases Palade külakoolis avaldus tema suur lugemishimu, mille rahuldamiseks hakkas ta õppima vene ja saksa keelt, kuna nendes keeltes oli rohkem raamatuid saada. Sauer lõpetas Kuri kihelkonnakooli ning kogunud raha, õppis edasi 1899–1901 Kaarma õpetajate seminaris.
Töötas mõne aasta vallakooli õpetajana Helme kihelkonnas Leebikul ja Põltsamaa kihelkonnas Tapikul. Kevaditi ja sügiseti, kui maal koolitöö seisis, täiendas ta end Hugo Treffneri Gümnaasiumis. 1905. aastal sooritas küpsuseksami Tartu Aleksandri gümnaasiumi juures ning astus Tartu Ülikooli õppima ajalugu. Kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi. Üliõpilasena võttis Sauer osa üliõpilasliikumisest, mis oli suunatud venestamise vastu ning sattus õige pea konflikti võimudega.
Suutmata pedagoogina tööd leida, jätkas ta õpinguid õigusteaduskonnas ning võttis 1910. aastal vastu saksa ja ladina keele õpetaja koha Venemaal Rostovis Doni ääres (1910–1918). Venemaal elades täiendas end klassikalise filoloogia alal Jena ülikoolis ja Varssavi ülikoolis (1913–1918). Tartu eesti ülikooli asutamisel pakuti talle lektori kohta, kuid Sauer eelistas Põltsamaa Reaalgümnaasiumi direktori (1918–1920) kohta. Oli Rooma ajaloo lektor Tartu Ülikooli juures korraldatud õpetajate suvekursustel (1920).
1920. aastal kutsuti ta kui silmapaistev ja energiline koolitegelane haridusministriks Jaan Tõnissoni teise valitsusse. 1921. aastal töötas õpetajana Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1. veebruarist 1921 kuni 1. oktoobrini 1923 oli Sauer haridusministri abi ning Haridusministeeriumi kunsti- ja teadusosakonna juhataja. 1921–1927 oli ta Tallinna Linna II Tütarlaste Gümnaasiumi kodanikuteaduse õpetaja ning 1924–1927 Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasiumi direktor.
1927. aastal suri Friderich Sauer 45-aastaselt luutuberkuloosi. Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Kaht poega represseeriti nõukogude võimu poolt; neist Raul Sauerit seoses 1940. aasta Eesti-Läti jalgpalli maavõistlusega. Abikaasa Ida Saueri 1977–1978 kirjutatud käsikirjalised mälestused asuvad Friedrich Saueri venna Johanni järeltulijate valduses.
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti Üliõpilaste Seltsi liige
- Korporatsiooni Sakala asutajaliige (alates 1908)
- Rostovi Eesti Klubi asutajaliige
- Eesti Rahvaerakonna ja Kristliku Rahvaerakonna liige
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Eelnev Konstantin Treffner |
Eesti haridusminister 1920 |
Järgnev Jüri Annusson |
- Eesti haridusministrid
- Eesti Rahvaerakonna poliitikud
- Kristliku Rahvaerakonna poliitikud
- Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktorid
- Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpetajad
- Korporatsioon Sakala liikmed
- Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed
- Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased
- Rahumäe kalmistule maetud
- Sündinud 1881
- Surnud 1927