Fjodor I

Fjodor I (vene Фёдор I Иоаннович; 31. mai 1557 – 6. jaanuar 1598) oli Vene tsaar aastatel 1584–1598, viimane tsaar Rjurikovitšite dünastiast.

Fjodor oli Ivan IV kolmas poeg, kes sai troonile seetõttu, et tema vanemad vennad hukkusid: Dmitri (vanem) uppus Moskva jõge ületades ning Ivani tappis vihahoos tema oma isa. Fjodori noorem vend Dmitri Ivanovitš hukkus aga kahtlastel asjaoludel 1591. aastal (vt artiklit Boriss Godunov).

Fjodorit on enamasti peetud vaimselt alaarenenud ning poliitikast mitte huvitunud meheks, kes pigem veetis aega palveid lugedes ja kirikukelli helistades. Reaalselt valitsenud tema ajal Fjodori naisevend Boriss Godunov. Viimasel ajal^[millal?] on asju aga ümber hinnatud ning Fjodoris on hakatud nägema suhteliselt edukat valitsejat, kes suutis lõpetada isa valitsemisaja lõpul riigis tekkinud kaose ning riigile mitmed alad tagasi võita (Täyssinä rahu 1595).^[viide?] Selle vaate järgi olnud Boriss Godunov üks ta peamisi abilisi, mitte aga tegelik valitseja. Vastupidisel arvamusel olid aga kaasaegsed diplomaadid, kes näiteks audientsi ei taotlenud tsaari, vaid Godunovi juures.

1589. aastal loodi Moskva patriarhaat, mis tähendas tsaaririigile olulist prestiiži tõusu. Fjodor kuulutati kogu maailma ainsaks kristlikuks tsaariks (ehk ainsaks tõeliseks valitsejaks, midagi sarnaselt Hiina keisriga).

Aastatel 1590–1593 peeti Venemaa-Rootsi sõda, mis lõppes Venemaale edukalt. Vallutati kogu Ingerimaa, sealhulgas Jaanilinn, Jam ja Koporje.

Fjodor abiellus Irina Fjodorovna Godunovaga. Sellest abielust sündis tütar Feodossia (1863), kes elas ainult 10 päeva.

1598. aastal suri Fjodor ootamatult. Et tal järeltulijaid polnud, siis lõppes temaga Rjurikovitšite dünastia. Tsaaritroonil sai tema järglaseks Boriss Godunov.

Mihhail I, kes 1613. aastal Romanovite dünastiale aluse pani, oli Fjodori ema Anastassia vennapoeg. Sellel sugulusel põhineski Romanovite õigus troonile.

Eelnev Ivan IV	Vene tsaar 1584–1598	Järgnev Boriss Godunov