Õigustatud kasutus

Õigustatud kasutus (inglise keeles fair use; eesti keeles ka õiglane kasutus, õiguspärane kasutus, aus kasutus) on angloameerika riikide (eelkõige USA) autoriõiguse üks keskseid termineid, mis tähistab õigust kasutada autoriõigusega kaitstud teost autorilt luba küsimata ja talle tasu maksmata. Selliseid erandeid autoriõigustes tehakse näiteks kriitika, kommenteerimise, parodeerimise, uudiste, õppetöö, raamatukogu- ja arhiivitöö, teaduse ja teatmeteoste jaoks. Õigustatud kasutuse üle otsustades lähtub kohus neljast kriteeriumist: kasutusviisi iseloomust ja eesmärgist, kasutatava teose loomusest, teose kasutusmahust (terviklik või osaline) ning kasutusviisi mõjust teose potentsiaalsele turule või väärtusele. Õigustatud kasutust ei loeta autoriõiguste rikkumiseks.

Suuremal või vähemal määral on õigustatud kasutus kehtestatud näiteks USA-s, Iisraelis, Poolas, Malaisias ja Lõuna-Koreas; mitmes Briti Rahvaste Ühenduse liikmesriigis (Suurbritannia, Austraalia ja Kanada) on tarvitusel sarnane, kuid mitte samatähenduslik mõiste fair dealing. Eestis ja enamikus Euroopa Liidu maades õigustatud kasutus õigussüsteemi ei kuulu ning mujal (nt Ameerika Ühendriikides) õigustatud kasutuse alusel avaldatud teoste avaldamine Eestis võib rikkuda autoriõiguse seadust.

Õigustatud kasutus piirab teose autori õigusi, tasakaalustades autoriõigusega kaitstavaid erahuve avaliku huviga, et teosed oleksid avalikkusele ligipääsetavad ning neid saaks hõlmata laiemasse kultuuri tuletatud teoste kaudu. Õigustatud kasutuse väärtusest ja nüanssidest on pikemalt kirjutanud nt Lawrence Lessig raamatus "Vaba kultuur".