Fabien Barthez

Fabien Barthez (2006)

Fabien Alain Barthez (sündinud 28. juunil 1971 Lavelanet's) on Prantsusmaa endine jalgpallur (väravavaht).

Prantsusmaa jalgpallikoondises mängis ta aastatel 1994–2006. Prantsusmaa koondise koosseisus võitis ta 1998. aasta maailmameistrivõistlused ja 2000. aasta Euroopa meistrivõistlused ning mängis 2006. aasta MM-i finaalis.

Barthez kaitses väravat mitme klubi koosseisus UEFA Meistrite Liigas, Ligue 1-s ja Inglise Premier League'is.

Klubikarjäär

Olympique de Marseille's

Barthez tegi oma esimese klubidebüüdi Toulouse'is 21. septembril 1991 AS Nancy vastu. 1992 liitus ta Olympique de Marseille'ga, tuli Prantsuse meistriks ning võitis Meistrite liiga juba oma esimesel hooajal Marseille's. Tema esinemist UEFA Meistrite liiga finaalis Milani vastu peetakse üheks parimaks. 1993. aasta võit tegi temast noorima väravavahi, kes on võitnud Meistrite Liiga, kuni seda tegi uuesti Iker Casillas 2000. aastal.

Kuigi Marseille oli kroonitud meistriks nii Prantsusmaal kui ka Euroopas, sattusid nad kokkuleppemängude skandaali, mille tulemusena relegeeriti Marseille teise divisjoni (1994). aastal. Samal aastal läks klubi ka pankrotti. Barthezi hooaega 1993–1994 peetakse üheks parimaks Prantsusmaa meistriliigas. OM lõpetas sel aastal teisena, kuid Barthez jäi ikkagi oma meeskonda teises divisjonis 1994–1995 hooajaks. Kuigi ta sai palju pakkumisi Prantsuse eliitklubidest.

1995. aastal liitus Barthez Monacoga ning tuli klubiga 1997. ja 2000. aastal Prantsusmaa meistriks.

Manchester Unitedis

Barthezi edu MMil ja EMil jäi ta silma Manchester Unitedi peatreenerile Sir Alex Fergusonile, kes otsis parasjagu staarväravavahti, et asendada lahkunud Peter Schmeicheli. Barthez liitus ManU-ga 2000. aastal 7,8 miljoni Inglise naela eest.

Barthezi esimene hooaeg ManUs oli triumf. Tema briljantse esitusega sai ta rahva lemmikuks. Kuna Barthez on ekstsentrik ehk tasakaalutu inimene, sai just sellest tema tõmbenumber. Rahvas imetles tema käitumist, triblinguid ja vastastest möödajooksmist, nimelt Barthez oli väravavaht, kes armastas oma kastist välja joosta ja triblada. On öeldud, et temast oleks saanud ka väga hea ründemängija. Kuid kõige rohkem imetleti tema reaktsioonilisi tõrjeid. Just tema hämmastavad tõrjed suutsid ManUl saada 2000–2001 Inglismaa meistriks, mis oli ManU kolmas meistritiitel järjest.

2001/2002 hooaeg oli jagatud Barthezi jaoks kahte ossa. Esimene osa oli õudusunenägu. Prantslane näis tegevat liiga palju mõttetuid, riskantseid tegevusi oma karistusalast väljas, mis viisid väga lihtsatele väravatele vastasmeeskondade mängijad. Barthezi maine käis alla, kuid Fergusonil oli temasse veel usku. Teisel poolel taastas Barthez oma hea maine ning tegi taas oma vapustavaid tõrjeid mille pärast ta tuntud oli.

Hooajal 2002–2003 aitas Barthez ManU taas Premier League'i võiduni. Tema üks hiigelhetki oli siis, kui ta tõrjus Dietmar Hamanni 30 jardi pealt tulnud "rakettlöögi". ManU võitis 2:1. Pärast mitmeid eksimusi, mille hulgas kõige kuulsam on Deportivo La Coruña, hakkasid inimesed tema kohta nalju rääkima. Barthez sai ka väga suurt kriitikat Unitedi mänguga Real Madridi vastu Meistrite Liigas, eriti Ronaldo tabamuse tõttu, mis lõi Barthezi vastu lähemat posti. See tõotas olla tema viimane mäng ManU meeskonnas, Fergusoni kannatus oli lõppenud. Barthez võeti koosseisust välja, kui oli vaid kolm mängu hooaja lõpuni.

Tagasitulek Olympique de Marseille'sse

Oktoobris 2003, kui ameeriklasest uustulnuk Tim Howard võttis Barthezilt üle väravavahi töö, nõustus ManU vabastama Barthezi oma töökohustusest ManUs 2003–2004 hooajal. ManU oli nõus andma Barthezi Marseille'sse laenulepinguga hooaja lõpuni, kuid FIFA keelas laenulepingu, kuna seda polnud sõlmitud rahvusvahelises mängijate vahetamise raamistikus. Niisiis lükkus Barthezi naasmine Marseille'sse 1. jaanuarini 2004. 27. aprillil samal aastal sõlmisid Olympique de Marseille ja Barthez kahe ja poole aastase lepingu, mis võimaldas neil hoida teda klubis vähemalt kevadeni 2006.

12. veebruaril 2005 sattus Barthez skandaali oma käitumise pärast sõpruskohtumises Maroko klubi Raja Casablancaga. Kui mängida oli jäänud vaid 10 minutit, saadeti Marseille mängija platsilt minema; sellele järgnes mängijatevaheline kähmlus, kuhu kisti ka varumehed. Barthezi süüdistati Maroko kohtuniku pihta sülitamises. 21. aprillil kutsuti Barthez Prantsusmaa Jalgpallikomitee ette aru andma distsipliiniküsimuses. Järgmisel päeval sai ta kuuekuulise mängukeelu.

Koondisekarjäär

1998. aasta maailmameistrivõistlused

26. mail 1994 võitis Barthez oma esimese mängu Prantsusmaa koondises Austraalia üle.

1998. aasta maailmameistrivõistlustel, mida korraldas Prantsusmaa, lasi Barthez seitsme mängu jooksul sisse vaid kaks väravat ning teda tunnustati Jašini auhinnaga. Barthez oli tuntud ka selle poolest, et lasi enne iga mängu suudelda oma kiilaspead tiimikaaslasel ja heal sõbral Laurent Blancil, ilmselt hea õnne tarvis. Finaalis, kus Prantsusmaa võitis 3:0, tegi Barthez üht oma firmamärgiks saanud tõrjet ehk sammu/hüpet üle vastasründaja, mille käigus sai vigastada Brasiilia superstaar Ronaldo.

Kaks aastat hiljem oli Barthez taas oma maa eesotsas, kui nad võitsid 2000. aasta Euroopa meistrivõistlused. See oli üle 20 aasta esimene kord, kui üks rahvusmeeskond hoidis enda käes nii maailma kui ka Euroopa meistri tiitlit, viimati õnnestus see Lääne-Saksamaal 1974. aastal. Prantsusmaa hoidis esikohta FIFA edetabelis aastatel 2001–2002.

Barthez mängis uuesti MMil 2002. aastal, kus nad üllatuslikult ei pääsenud alagrupist edasi, ei löönud ühtegi väravat ega võitnud ühtegi mängu. Ta oli meeskonnas samuti EMil 2004. aastal, kus ta tõrjus David Beckhami penalti, aga prantslased pettusid ikkagi, kui kaotati veerandfinaalis hilisemale võitjale Kreekale.

2006. aasta maailmameistrivõistlused

Barthezi panek MMiks rahvuskoondise põhikoosseisu 2006 pahandas aga vahetusmeest Grégory Couped, kes soovis kohta endale. Peatreener Domenechil oli soov hoida meeskonnas 1998. aasta kuldse meeskonna veterane, et ehk õnnestub taas võita.

Prantsusmaa tegi nõrga alguse, pannes oma šansid edasipääsemiseks kõvale riskile. Alles viimase mänguga Togo vastu 2:0 saades said nad edasi, jättes seljataha tugeva Lõuna-Korea. Kaheksandikfinaalis vihastati kõvalt hinnatud vägevat Hispaaniat, alistades ta 3:1.

Saates 1. juulil 2006 koju tiitlikaitsja Brasiilia, alistades nad 1:0, pidi Barthez tegema vaid ühe tõrje. Temast sai ka ainus väravavaht, kes on suutnud hoida Brasiilia vastu puuri puhta kahes MM-i väljalangemismängus järjest (esimene 1998 finaal, kus võideti 3-0). Prantsusmaa on peale Argentina ainus riik, kes suutnud brasiillased MM-i väljalangemismängudest välja lülitada. (Ka argentinalased kukutasid Brasiilia MM-mängudelt välja).

Barthez tegi taas puhta töö poolfinaalis Portugali jalgpallikoondisega, kui Zinédine Zidane'i penalti tõi võiduvärava. Imepärane on aga see, et mängu lõpuminutitel komistas prantslaste kaitsja palli ette ning nurjas portugallaste viimase suurrünnaku, pall aga läks värava suunas. Barthez koperdas välja ning tõrjus esimese löögi; abikohtunik tunnistas hiljem, et Portugali ründaja oli suluseisus ja kui ta olekski selle löögi sisse saanud, poleks seda loetud.

Finaali ajal Itaaliaga sai Barthezist lisaaja teisel perioodil koondise kapten, kui Zidane saadeti platsilt minema. Mäng läks penaltitele. David Trezeguet lõi aga otsustava penalti mööda.

Pensionileminek

8. augustil 2006 teatas Barthez, et sooviks mängida profijalgpalli veel vähemalt kaks aastat, samuti soovis ta jätkata karjääri rahvuskoondises. Tema ideaal oleks olnud mängida oma esimeses klubis Toulouse'is ning seega olla lähemal oma haigele emale, et tema eest hoolt kanda. Ta teatas ka seda, et kui tal pole klubi 31. augustiks, siis ta loobub mängijakarjäärist. 5. oktoobril kinnitas ta oma erruminekut. Kui tal ei õnnestunud Toulouse'iga lepingut teha, ütles ta: "Ainus klubi, kuhu ma soovisin minna, polnud just kuigi rõõmus, et mind tagasi võtta, kuid selliseid asju tuleb elus ette ning peab lihtsalt edasi minema."

Oma lahkumisega oli ta neljas 2006. aasta MMil osalenud väravavaht, kes vähem kui nädala jooksul teatas oma karjääri lõpetamisest. Eelnesid brasiillased Dida, Marcos ja austraallane Željko Kalac.

Tagasituleku spekulatsioonid

2006. aasta detsembris teatati, et Barthez võib naasta jalgpalli, tehes lepingu Ligue 1 FC Nantes'iga. Nantes oli Barthezist huvitatud sellest ajast, kui põhiväravavaht Mickaël Landreau siirdus Paris Saint-Germaini eelmisel suvel. Klubi ülejäänud kaks peamist puurivahti Vladimir Stojković ja Vincent Briant olid alles 23- ja 20-aastased ning neil polnud Ligue 1 kogemust. Sama klubi kolmas väravavaht, 31-aastane Tony Heurtebis mängis Ligue 1-s eelmisel (?) hooajal vaid kolm mängu.

2006–2007 pidas ta Nantesi meeskonnas 14 mängu.