Evald Uustalu

Evald Uustalu (19. jaanuar 1912 Tallinn – 10. märts 1982 Lund, Rootsi) oli ajaloolane, diplomaat ja soomepoiss.

1930. aastal lõpetas ta Jakob Westholmi Gümnaasiumi, aastatel 1930–1931 teenis pioneerpataljonis. 1931. aastal astus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ajalugu õppima, mille lõpetas 1936. aastal. Akadeemiliselt kuulus Evald Uustalu EÜS Põhjalasse.

1935. aastal asus praktikandina tööle välisministeeriumis, 1936. aasta detsembris kinnitati ta atašeeks ning järgmise aasta veebruaris saadeti tööle Berliini saatkonda. 1939. aasta maist oli Evald Uustalu välisministeeriumis poliitilise osakonna II sekretäri kohusetäitja.

Kuna Nõukogude okupatsioonivõim likvideeris septembris 1940 välisministeeriumi ja töötajad vabastati, siis asus Evald Uustalu esialgu tööle Ajaloomuuseumi, seejärel Tartusse Kirjandusmuuseumi sekretärina.

1941. aasta suvel osales ta vabatahtlikuna Eesti vabastamislahingutes Pärnust Tallinnani. Saksa okupatsiooni ajal töötas Evald Uustalu Omavalitsuse Haridusdirektooriumi muinsuskaitseinspektorina, kuni läks 1943. aasta aprillis salaja Soome, kus astus 1. maist vabatahtlikuna armeesse. Ta saadeti 47. jalaväerügemendi III ehk Vallila pataljoni koosseisus Rajajoel rindele, seejärel osales ta ohvitseride kursusel, mille lõpetas vänrikkina (lipnikuna). Teenis 200. jalaväerügemendis kuni 18. septembrini 1944, seejärel läks Rootsi, kus leidis esialgu tööd riigiarhiivis assistendina.

Aastatel 1946–1977 oli ta firma Esselte AB maakaartide osakonna arhivaar, kuid vahepeal, aastatel 1952–1954, elas New Yorgis, kus õppis Columbia ülikoolis ühe semestri raamatukogundust. Rootsi tagasi pöördunud, oli ta ajalehe Teataja ja ajakirja Mana toimetuses ning tegutses 1975–1980 Balti Humanistliku Ühingu sekretärina. 1981. aasta 1. juunist kutsuti Evald Uustalu Eesti New Yorgi peakonsulaati konsuliks, kuid pidi peagi tervislikel põhjustel Rootsi tagasi pöörduma.

Evald Uustalu tegutses Eesti Rahvusnõukogus, Eesti Rahvusfondis, Eesti Demokraatlikus Unioonis, Eesti Skauttöö Keskuses ja Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis.

Ta oli mitu korda EÜS Põhjala Rootsi Koondise esimees ja juhatuse liige ning paguluses elavate seltsi liikmete elulooraamatu „EÜS Põhjala matrikkel 1944–1977” (Stockholm 1978) üks toimetajaid. Evald Uustalu on mitme paguluses ilmunud raamatu autor, koostaja või toimetaja, samuti on ta avaldanud artikleid pagulasajakirjanduses.

Soomepoisid Evald Uustalu ja Rein Moora koostasid põhjaliku ajalooraamatu „Soomepoisid: ülevaade Eesti vabatahtlike liikumisest ning sõjateest Soomes ja kodumaal Teise maailmasõja päevil” (Toronto, 1973).