Etnobioloogia
Etnobioloogia on teadusharu, mis uurib inimese suhteid ja seoseid taimede, loomade ning ökosüsteemiga.
Etnobioloogia üks eesmärk on uurida traditsioonilisi teadmisi looduskultuurist. Arvatakse, et see aitab tagada loodusressursside jätkusuutliku kasutamise ja inimeste heaolu säilitamise.[1] Samuti uuritakse pärandkultuuri teadmisi, näiteks taimedega inimeste ja loomade ravimine, looduslike liikide söögiks kasutamine, loodusmärkide järgi ilma ennustamine, küttimine-kalastamine jms.
Etnobioloogia uurimismeetodid on mitmest valdkonnast, näiteks antropoloogiast, bioloogiast (botaanikast), ökoloogiast, farmakoloogiast, ökosemiootikast, lingvistikast, etnoloogiast.
Tuntumaid Eesti etnobiolooge on: filoloog Mart Mäger, kelle uurimisteemaks oli linnu ja kalanimed ning lindude rahvalik tähendus; etnoloog Gustav Ränk, kes uuris rahvalikku kalandust; filoloog Mari Kendla on avaldanud uurimusi kalanimedest; folklorist Mall Hiiemäe, kelle uurimisvaldkond on laiahaardeline alustades metsloomade ja lindudega ja lõpetades putukate tähendustest ning uskumustest.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Etnobioloogia suvekool toob Saaremaale tunnustatud teadlased. Maaleht, 27. juuni 2014 (vaadatud 19.09.2016)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Raivo Kalle, Renata Sõukand. Kes on etnobioloogid ja miks nad kohtusid Padisel? Eesti Loodus, 2010/12