Elsa Lell-Kingissepp
| Sünniaeg | 1887 |
|---|---|
| Sünnikoht | Saaremaa |
| Surmaaeg | 27. märts 1952 |
| Erakond | VSDTP/ÜK(b)P |
Elsa Lell-Kingissepp (1887 Saaremaa – 27. märts 1952 Moskva, NSV Liit) oli eestlasest Venemaa ning Nõukogude Liidu töölisliikumise tegelane ja tõlkija, alates 1918. aastast Viktor Kingissepa abikaasa. Kaksiknime Lell-Kingisepp kasutas ta alates 1918. aasta märtsist.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast gümnaasiumi lõpetamist töötas Elsa Lell Soomes kommertsinstituudis saksa keele õpetajana, seejärel aga Riias Eesti haridusseltsis. 1910. aastal Kuressaares viibides kohtus Elsa Lell Viktor Kingissepaga, kellega asus koosellu ilma kirikliku laulatuseta (kuna V. Kingisepp oli ametlikult lahutamata), nn kodanlikku koosellu.
1910. aasta sügisel asus Viktor Kingissepp uuesti õppima Peterburi ülikooli ning Peterburi kolis ka Elsa Lell, kus asus Pjotr Lesgafti kõrgematele naiskursustele ja seejärel ka Bestuževi kursustele õigusteaduskonda. Peterburis viibis ta kuni 1912. aastani.
1912. kolis Elsa Lell koos V. Kingissepaga Narva, kus nad andsid välja bolševistlikku ajalehte Kiir. Elsa Lell tegeles tellijate värbamise ning artiklite tõlkimisega VSDTP ajalehest Pravda ja Pravda jaoks Kiire artikleid.
1912. aastal liitus Elsa Lell VSDTPga ning oli juba 1913. aastal toimunud VSDTP eesti organisatsioonide illegaalsel konverentsil saadik.
Aastatel 1914–1916, kui V. Kingissepp viibis asumisel, tegeles Elsa Lell poliitilise tegevusega Peterburis.
Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni oli Elsa Lell Tallinnas toimunud VSDTP Põhja-Balti organisatsioonide I konverentsi sekretär ja valiti ka VSDTP Petrogradi linnaorganisatsiooni konverentsi saadikuks, kus ta viibis kuni 1917. aasta oktoobrini.
1917. aasta detsembris asus Elsa Lell tööle Tallinna Linnavalitsuse sekretärina.
Pärast 4. novembril 1917 Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee moodustamist valiti Elsa Lell koos Viktor Kingissepaga Sõja-Revolutsioonikomitee koosseisu. V. Kingissepp oli Eestimaa SRK aseesimees.
1917. aasta sügisel oli Elsa Lell Eestimaa Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogude Täitevkomitee liige (sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja) Tallinnas, toimetades samal ajal Eestimaa Nõukogude Täidesaatva Komitee häälekandjat Eesti Teataja.
1918. aasta veebruaris, kui Saksa keisririigi väed okupeerisid Tallinna evakueerus Elsa Lell koos Nõukogude Täitevkomiteega Soome ja seejärel Petrogradi.
Petrogradis viibimise ajal valiti Elsa Lell IV Erakorralise ülevenemaalise Kesktäitevkomitee konverentsi saadikuks.
1918. aasta teisel poolel töötas ta Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee juures asuvas Revolutsioonilise Tribunali juurdlusosakonnas ning Moskva oblasti sotsiaalkindlustuse osakonna komissari asetäitjana. V. Kingissepp oli Kesktäitevkomitee juures asuva Revolutsioonilise Tribunali juurdlusosakonna uurija.
1918. aastal oli Elsa Lell-Kingissepp Eesti Töörahva Kommuuni juures tegutsenud telegraafiagentuuri ESTA juhataja.
1919. aasta märtsist töötas Elsa Lell-Kingissepp Kominterni saksakeelse ajakirja toimetaja Petrogradis.
1927. aastal kolis Elsa Lell-Kingissepp Moskvasse, kus töötas ajalehe Rabotšaja Gazeta ja Väikese Nõukogude Entsüklopeedia toimetuses.
1930. aastail oli Elsa Lell-Kingissepp ajakirjade Tšto Tšitat ja Knižnõje Novosti toimetaja asetäitjana.
1940. aastast oli ta Politizdati ajaloolise ja poliitilise kirjanduse toimetuse toimetajana ning oli ka VK(b)P KK parteikomitee liige ja asutuse parteialgorganisatsiooni büroo liige.
Pärast Teist maailmasõda külastas Elsa Lell-Kingissepp Eestit ja osales ka EKP V kongressil.
Elsa Lell-Kingissepp suri Moskvas 27. märtsil 1952.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Observer. Eesti m-me Tallien. Esmaspäev, 2. oktoober 1922, nr 6, lk 3.
- Daniil Rudnev, Elsa, Aja Pulss, 1986, nr 10, lk 11–13