Mine sisu juurde

Eleusise müsteeriumid

Allikas: Vikipeedia

Eleusise müsteeriumid (kreeka keeles: Ελευσίνια Μυστήρια)[1] olid müsteeriumid, mida peeti Antiik-Kreekas Eleusise linnas[2]. Müsteeriumid olid pühendatud viljakusejumalannale Demeterile ja tema tütrele Persephonele (Kore), kes oli langenud Hadese riiki.[3] Eleusis oli linn, kus Demeter oli tütart otsides peatunud.[4]

Demeterit, Persephonet ja prints Triptolemust kujutav reljeef, leitud Eleusisest, dateeritud aega 449-430 eKr

Müsteeriume peeti 1600 eKr – 392 eKr.[5] Müsteeriumi läbi tegemine oli eeldus saamaks Demeterit austava kogukonna täieõiguslikuks liikmeks, aga neil võis osaleda ka korduvalt. Pole täpselt teada, kui palju inimesi müsteeriumidest osa võttis, aga ilmselt oli neid tuhandeid ja müsteeriumikultuse õitseajal võis neil osaleda märkimisväärne osa tolleaegse Ateena rahvastikust.[6] Müsteeriumidest tohtisid osa võtta üksnes kreeklased (hiljem lubati neile siiski ka Rooma kodanikud).[2]

"Persephone ja Hades", kreeka vaasimaal Atika piirkonnast, ca 440-430 eKr

Müsteeriumidest osavõtjaid kutsuti müstikuteks[7] (vanakreeka keeles: μύστης[8][9]; müstika oli vanakreeka keeles μυστικός[8][10][11]).

ajalooline paik Eleusises

Müsteeriumid toimusid igal aastal ja neid peeti kaks korda aastas: varakevadel (märtsis) ja sügise alguses (august-september).[3][6]Kevadine müsteerium oli lühem, seda kutsuti "εν Άγραις Μυστήρια" (Väike müsteerium) ja see olid mõeldud ettevalmistusena sügisel toimuvaks Suureks müsteeriumiks. Toimus rituaalne suplus Ateenas Ilissose jões ning pidulik teekond Eleusisesse, kus asunud Telesterioni templis peeti erilised rituaalid.[3][12]Sügisesed müsteeriumid kestsid üheksa [3] päeva.

Triptolemos (Eleusise prints, oli Demeteri vastu külalislahke). Vaasimaal Atika piirkonnast, ca 480 eKr

Müsteeriumi eelõhtul toodi Eleusisest Ateenasse laegas pühade esemetega ja see paigutati erilisse Demeteri pühapaika.[3]Taas kasteti end Ilissose vette.[6] Toimus rituaalne loomade ohverdamine.[6] Müsteeriumi läbiviija ütles sissejuhatavad sõnad, milles tuletas meelde, et rituaali tohib läbi teha üksnes puhta südame ja puhaste mõtetega.[3]

Teist päeva kutsuti Άλαδε Μύσται. Toimus ühine suplus meres Phaleroni sadama lähistel.[3]

Seejärel alustati 22 kilomeetri pikkust[3][6] rännakut Ateenast Eleusisesse (piki Püha Teed[3][13], nagu seda kutsuti). Rännak sümboliseeris tütart otsiva Demeteri pikka teekonda ja ühtlasi ka inimese teekonda peale surma. See oli osavõtjate jaoks ühtaegu vaimne ja füüsiline ettevalmistus eelseisvaks müstiliseks kogemuseks. Tee peal lauldi ühtekuuluvustunnet suurendavaid laule, kanti oksakesi. Kogu rännaku jooksul tehti peatusi erinevates Demeteri ja Persephone kultusega seotud pühapaikades, sh kaks järve, mida kutsuti Rheitoi, üks neist oli pühendatud emale, Demeterile, teine tütrele, Persephonele[14], ja Eleusises asuv kaev, millel olevat kunagi istunud vanakeseks maskeerunud Demeter,[13]kuni Eleusise kuningatütar tema leidis ja kuninganna ette viis[15].

Jõudnud Eleusisesse, paastusid osavõtjad kõigepealt terve päeva, et valmistada oma keha ja teadvust ette eelseisvateks kogemusteks.[6]

Paastu lõpetanud, jõid osavõtjad (ehk müstikud) teatavat viljajooki, nimega Kykeon[16]. Seda valmistati, lisades veele odrajahu, mündilehti ja mett.[17] Oletatakse, et jooki võis olla segatud ka mõni psühhotroopne aine, võttes aluseks näiteks fakti, et Demeterit kujutatakse mõnel reljeefil moonidega[6], sest magun oli üks jumalanna tunnustaimedest[18]. Mõnede teadlaste arvates võis joogis sisalduda tungaltera.[19] Kuid selle kohta puuduvad kindlad tõendid.

Eleusise müsteeriumide temaatikat kujutav maal, IV sajand eKr

Müsteeriumil osalejad kogunesid hoonesse nimega Telesterion. Telesterioni ehitamist (toimus aastatel 435 – 421 BCE) oli juhtinud Iktinos, sama arhitekt, kes kavandas ka Parthenoni.[13] See oli omal ajal üks piirkonna uhkemaid ehitisi. Enne Iktinose ehitatud hoonet olevat samal kohal seisnud teine, väiksem ehitis. Uus hoone ehitati, kuna müsteeriumitest osavõtt oli aastatega kasvanud. Telesterioni suures saalis viidi preestrite (mystagōgoi)[4] juhtimisel läbi erilised rituaalid, mille täpne olemus jääb tänaseni saladuseks: osalejate vahel kehtis vaikimistõotus[20]. Müsteeriumide saladuste avaldamine oli keelatud Ateena seadusega ja keelust üleastujaid ootas surmanuhtlus.[20] Siiski on teada, et müsteeriumi rituaalid koosnesid kolmest osast: asjad, mida tehti (Dronema), asjad, mida näidati (Deiknunema) ja asjad, millest räägiti (Legonema)[6]. Järgnesid erilised öised rituaalid samas templis ja müsteeriumid lõppesid koidikul (viimase osana viidi läbi elu ja surmaga seotud jumalustele pühendatud rituaalid)[3]. Peale seda mindi protsessiooniga tagasi Ateenasse, kõige ees sõitis sümboolne kaarik[2]. Kaarik kuulus jumalanna Demeteri atribuutika juurde; legendi järgi vedasid seda 2 lohetaolist olevust[18]. Need olid Δημήτριοι δράκοντες ehk Demeteri draakonid[21]). Tema tütar Persephone rööviti samuti kaarikuga, Hadese musta kaarikuga, mida juhtisid neli musta hobust[22].

"Demeter rõõmustab oma tütre tagasituleku üle", Walter Crane, 1914

Ajaloolased oletavad, et rituaalide käigus (võib-olla nende ühe osana) kanti rahvale ette Persephone ja Demeteri lugu kirjeldav müüt. Võidi kasutada seisundlikku muusikat ja rituaalset tantsu. [2][6]

Vana-Kreeka ajaloolase Plutarchose järgi (kes Eleusise müsteeriumist ise osa võttis), olevat osaleja saanud erilise surmalähedase kogemuse. Ta oli kogenud end rändamas läbi valguse ja pimeduse ja teinud oma hinges läbi surma ja taassünni[6]. Kadus hirm surma ees. [13]

"Rändaja Elysioni väljadel", Charlotte Wylie, 1886

Eleusise müsteeriume peeti teerajajaiks Elüüseumi väljadele [23].

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Σήμερα .gr, Σαν. "Ελευσίνια Μυστήρια". Σαν Σήμερα .gr (kreeka). Vaadatud 5. augustil 2023.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Cartwright, Mark. "Eleusis". World History Encyclopedia (inglise). Vaadatud 5. augustil 2023.
  3. ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 https://www.efada.gr/en-us/Archaeological-Sites-Monuments/Eleusis
  4. ↑ 4,0 4,1 https://www.worldhistory.org/Eleusis/
  5. ↑ "Demeter, Persephone and the Eleusinian Mysteries". Academus Education (inglise). 28. aprill 2021. Vaadatud 5. augustil 2023.
  6. ↑ 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 Mystical Initiation in Ancient Greece: The Eleusinian Mysteries, vaadatud 5. augustil 2023
  7. ↑ Choudhury, Raja (10. jaanuar 2021). "The First Mystics: the Eleusinian Mysteries". A Thousand Suns (inglise). Vaadatud 5. augustil 2023.
  8. ↑ 8,0 8,1 "μύστης - WordSense Dictionary". www.wordsense.eu (inglise). Vaadatud 5. augustil 2023.
  9. ↑ "Λεξικό της κοινής νεοελληνικής". www.greek-language.gr. Vaadatud 5. augustil 2023.
  10. ↑ "Λεξικό της κοινής νεοελληνικής". www.greek-language.gr. Vaadatud 5. augustil 2023.
  11. ↑ "What does μυστικός (mystikós) mean in Greek?". WordHippo (inglise). Vaadatud 5. augustil 2023.
  12. ↑ "Eleusinian Mysteries | Initiation, Rites & Cult | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 5. augustil 2023.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 https://tripanthropologist.com/eleusis-and-eleusinian-mysteries/
  14. ↑ "myEleusis - Στην όχθη των λιμνών". myeleusis.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2023. Vaadatud 30. juulil 2023.
  15. ↑ "Sanctuary of Demeter at Eleusis". warwick.ac.uk. Vaadatud 5. augustil 2023.
  16. ↑ Mark, Joshua J. "Kykeon". World History Encyclopedia (inglise). Vaadatud 10. augustil 2023.
  17. ↑ "DEMETER ESTATE & ATTRIBUTES - Greek Mythology". www.theoi.com. Vaadatud 5. augustil 2023.
  18. ↑ 18,0 18,1 "DEMETER ESTATE & ATTRIBUTES - Greek Mythology". www.theoi.com. Vaadatud 5. augustil 2023.
  19. ↑ "The Lost Psychdelic Cult of Ancient Greece". classicalwisdom.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. aprill 2023. Vaadatud 5. augustil 2023.
  20. ↑ 20,0 20,1 "Eleusinian Mysteries: The Secret Rites No One Dared Talk About". TheCollector (inglise). 18. veebruar 2022. Vaadatud 5. augustil 2023.
  21. ↑ "Οι Δράκοντες και τα μυθολογικά όντα των Ελλήνων". Vaadatud 5. augustil 2023.
  22. ↑ "HADES ESTATE & RETINUE - Greek Mythology". www.theoi.com. Vaadatud 5. augustil 2023.
  23. ↑ "ELYSIUM - Islands of the Blessed of Greek Mythology". www.theoi.com. Vaadatud 3. augustil 2023.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eleusise_müsteeriumid&oldid=6753578"